tag:blogger.com,1999:blog-310077652024-02-20T00:28:47.707+02:00Katrina Raamatumüüja aastast 2008 ja titemamma 2021 maist..LiizaKazzhttp://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.comBlogger1539125tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-82153651730989338522024-01-27T16:53:00.002+02:002024-01-27T16:53:56.626+02:00ulmevärk ja kurbus<p>Ulmevärk see ülikool ja kirjutamine, kui oleks veel, et kirjutamine, aga ei ole ju kirjutamine! ja kõik need muud asjad. Ja mees. Ja mees. Ja mees. Ma kogu hommikupooliku nutsin. Läksin uksest välja ja nutsin. </p><p>Vennanaine saatis veel mingi veidra asja kaugest minevikust, kust on pärit mu see kahepaiksus, et olen/ ei ole sinuga. Siis justkui oled pereliige ja siis jällegi ei ole, sest nii mul paraku see sünniga kaasnev veider värk on. Ja kuuluvustunne on alati minu probleem olnud, et tahaks kuhugi kellegi juurde kuuluda, aga mõnikord lihtsalt pole võimalik, sest see sasipundarde värk on minust väljaspool, mina ei ole tegelikult kunagi nendes pundardes olnud. Kurb on ta tõesti. Praeguseks saan vanematest enam-vähem aru ka. Kaasav haridus tähendas minu peres seda, et olid nagu oma laps ja nagu ei olnud ka. Nüüdseks olen endale selgeks teinud, et enam-vähem suurem osa ajast ikkagi olen pereliige, kellega arvestatakse. Aga ilmselt see on mõjutanud minu vaateid elule ja endale. Sellele, et mind ei saa tõsiselt võtta, et minu tegevused on kõik justkui mittetõsised ja seepärast ei olegi mõtet väga pingutada, sest kokkuvõttes, kõigil on savi. Üldiselt see ei pea paika. Aga perekondlikus plaanis võib mõnikord pidada. Ja veelkord mitte sellepärast, et lapsevanemad oleksid halvad või midagi. Lihtsalt olukord on mitmetahuline ja mitmetimõistetav. </p><p>Vist mingi esmaspäevast saadik ringi käinud lahti kammimata juustega - segadus on siin ja seal ja minu sees ka. Mõnikord tahaks ennast täiesti kiilaks ajada. Vanaemal olid elu lõpus nii õhukesed juuksed, et ainuüksi selja taha kammimisest piisas, et ta ennast inimesena tunneks. Ja viisakas välja paistaks. Minul ju praegu kõike liiga palju, juukseid, emotsioone, last, meest, tööd, ülikooli. Samas mitte millestki ei tahaks loobuda, aga kui minuga nõmedalt käitutakse, siis loobun. </p><p>Mees veel arvab, et ma ei ole selleks suuteline, aga kui ma siin hommikotsa nutan silmad peast ja korraks tahaks olematu olla, siis see tähendab, et mulle on haiget tehtud. </p><p>Öösel armusin ühte oma sõpra ära ja tundsin juba unes, et petan oma kallist kaasat. See oli nii imelik tunne, et veider hakkas. </p>LiizaKazzhttp://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-15729699937115874602024-01-15T17:17:00.000+02:002024-01-15T17:17:25.721+02:00Tattnina, titt, kool, ülim kool ja tants tralliga kahasse<p>Tatine nina ja magamatus - esimest aastat sõimelapse ema ja isa paratamatus. Valesti kooli taritud tööd ja hunnik veidrust, mis tekib tunnis, kui õpilased saavad aru, et sa oled natuke hajameelne olnud. Ja oledki hajameelne. Miskit pole teha! Asjad liipavad paremat ja vasemat jalga ja kolleeg sibab uksest sisse, see kolleeg, keda sa ei tea ega tunne ja küsib, et mis teha eesti keele õpetajat on tarvis, aga sinusugune - endiselt pooleldi libaintellektuaal, kes on endiselt hinges raamatumüüjanna ja eelkõige titemamma ja üliõpilane ja moodsa tantsu fänn (või on see etenduskunst, mida sa tahaksid vaatama silgata kord Sõltumatu Tantsu Lavale, siis Kanuti Gildi saali!), lugeja igast psühholoogia raamatute lugeja, kes tahaks, et tema tunnis tunneksid õpilased end eelkõige inimestena, kellel on põnev ja kes on toimekad! Igatahes tööd on palju! Tulge ka tööle head sõbrad! Natuke hirmus on ka! Eriti jaanuaris. Aga mina olen endiselt nahaal! Pingutan! Toimetan! Annan endast viimast! </p>LiizaKazzhttp://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-70625517969303783642024-01-12T17:12:00.001+02:002024-01-12T17:12:40.370+02:00Käisime Toffikule kindaid ostmas<p> Hullumeelne värk, kuidas me minu kalli elukaaslasega suudame tekitada endale väikelapse kinnaste draama! Ja me oleme selles vägagi kummaliselt üles ehitatud vanakesed. Nagu oleks võimalik tunniajase situatsiooniga läbi mängida kogu 49-aastane abielu. Ja ometi oleme Henrykuga koos olnud kõigest 8 aastat. Imelikud aastad need aastad, minu meelest päris minu omad, ma usun, et midagi on üle läinud ja kasvama hakanud, midagi, millele võiks öelda suureks kasvamise nimi, aga võib-olla ka mitte. Võib-olla ma kõigest kujutan seda kõike ette. Ja Tohver on lihtsalt mingi lisaliige, kes kasvab ja areneb ja toimetab. </p><p><br /></p>LiizaKazzhttp://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-10199647285682375252023-10-24T09:54:00.001+02:002023-10-24T09:54:24.366+02:00Uus on juba päris pikka aega vana<p> Aeg läheb kiiresti, ilma et ma oleks korralikult läbi mõelnud, mis teen ja mismoodi. Lihtsalt teen. Mul ei tule see alati väga hästi välja, aga siiski midagi tuleb. Õpetamine? No empaatiavõimet ja kiirreageerimisoskust annab veel pikalt treenida. </p><p>Täna üle pika aja sain kokku oma toredate õpetajatega eelmisest aastast. Õpetajatega, kes on otsustanud, et nad peaksid koolis olema ja nad ongi. Minagi olen nende seas oma magamata öödega, kus otsitakse tissi taga ja surutakse end issi lõua alla, sest seal on kindlustunnet rohkem kui küll. Aga ütlen ausalt, aju on sellel aastal rohkem mõtteid täis, kui eelmisel aastal, mina olen rohkem toimetamas, kui eelmisel aastal. Kogu aeg minu peas see küsimus, et millal Toffik rääkima hakkab, kuidas teha tunde, nii et õpilased ise tahaksid õppida, mitte nii et ma hüppan ees ja nad ei jaksa ükshetk kuulata, kuidas õppida ülikoolis nii, et oleks õpitud ja läbi mõeldud ja ära tehtud, aga hetkel on küll tunne, et enamus asju tegemata ja segased ja hullud omamoodi. Aga eks see kõik läheb aja jooksul paika, ka mina lähen. </p><p>Olen aeglane õppija. Kogu aeg tuleb vanaema meelde. No loomulikult tuleb, sest tal oli just just see moment, kus ta sai teha asju täpselt siis, kui sai teha. Tegi rahulikult. </p>LiizaKazzhttp://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-21120244713081257392023-07-07T13:01:00.001+02:002023-07-07T13:01:11.610+02:00Septembrikuus on ilmselt kõik jälle uus... <p>Ma olen imelik - olen alati olnud. Jah, mõnikord ma sõna otseses mõttes haisen, näen välja, nagu oleksin tulnud tõenäoliselt keskmiselt suuremalt südaöiselt reivilt (eriti siis, kui Toff on otsustanud tissitamist magamisele eelistada, jaa, ta on mu ainuke laps) - see on siis üleni higine, veidralt riides, tundub, et varsti üldse ühiskondlikult magama kukkuv, ja mõnikord, ilma Toffikutagi otsustab mu aju mind viimased 7-8 aastat kostitada hirmumõtete ja ärevushoogudega - nii et magada ei saa - ja järgmisel päeval näen endiselt välja, nagu oleks südaööst hommikuni nagu hull kuskil tantsinud. Võimalik, et see on perimenopaus? Või kuidas nad seda asja kutsusidki. Igatahes nii on. On juunis-juulis, aga ka septembris, oktoobris, ühesõnaga kõikidel kuudel. </p><p>Mõnikord on mu ärevushood põhjendatud, mõnikord on need lihtsalt osa sellest neuromaailmast, kuhu ma kuulun. Ma isegi ei viitsi enam uurida, miks ja kuidas. Vaata ülevalt poolt. Igatahes kõigest sellest hoolimata tahan saada õpetajaks. Seekord. Ma ei ole üleliia entusiastlik - sest kui päris aus olla, siis lihtsalt ei jaksa. </p><p>Aga tean, et peab. Toffiku pärast, õpilaste pärast, enda pärast ja nii õõnsalt, kui see ka ei kõla, minu väikse Eesti pärast. </p><p>Katsed Tartu ülikooli läksid nii: 79,5 punkti - sain sisse õpetaja erialale. </p><p>Katsed Tallinna ülikooli läksid nii: 72,25 punkti - sain sisse õpetaja erialale </p><p>Ja ma ei tea, kuidas ma selle kõik üle elan sessioonõppes. Lähen Tallinna, isegi kui see saab olema suht jube asi. </p>LiizaKazzhttp://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-9597912456861749672023-02-26T14:33:00.000+02:002023-10-30T15:47:44.377+02:00ei olegi jõudnud öelda, et keeruline lugu selle sahmimisega. Võtsin täna kätte "Eesti novell 2021". imelik hakkas. ikka selle Lilli Luugi pärast. Sveta Grigorjeva räägib temast igal pool. Lugesin selle ühe teksti läbi. Ei olnud nii vaimustuses, aga sest pole hullu. Ega siis kohe ei peagi vaimustuma. Saab lihtsalt olla - nii isegi olla. Kogu see aeg, mil olen kirjutanud, mõelnud ja nii edasi, olen otsekui olnud teel kuhugi - endalegi arusaamatusse kohta. Loen nüüd raamatut "Teadlik õpetaja" - inimene, kes ma kindlasti hetkel ei ole - teadlik õpetaja. Käisin ükspäev ühte asendustundi andmas ja oh see oli hästi ette valmistatud. Tipsud toimetasid nii asjalikult, et hirmus lausa. Algul siis tunnitöö, siis paaristöö, siis töövihik ja mina koperdasin ühe õpilase juurest teise juurde. Kõige keerulisem oli see paaristöö, mõnikord ei tahtnud nad sugugi paaris olla ja said isegi pahaseks, kui pidid kirjutama, millisest ägedast jalgpallurist kogu meedia räägib. Tülli läksid. Naljakas ja nunnu. Igatahes - aju on mul küll vist see matkaja aju - sünteesida meeldib mitu korda rohkem, kui suurelt ja laialt analüüsida. Pisikestest asjadest üks suur asi kokku klapitada. Ja nüüd - olen sellest kõigest üha teadlikum. LiizaKazzhttp://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-69295665895715210822022-12-29T17:23:00.002+02:002022-12-29T17:37:58.692+02:00Hea mees, veel parem naine<p>Igasugune riigi rahaline väljaminek või sissetulek sõltub niivõrd paljudest asjadest meie ümber, et see läheb juba imelikuks. Kaasaarvatud sellest, kuidas nähakse meie naisi-mehi töökohtades. </p><p>Minu jaoks on see, et mu elukaaslane ja lapse isa saab endale lubada kodukontorit kolm päeva nädalas, taevakingitus. Ja see, et ta midagi sellist ka võtab endale kohustuseks, et aidata minul oma karjääris edasi areneda. Mul on vedanud. Päriselt on vedanud. Ma ei tea kauaks see kõik niimoodi jääb ja kas mingil hetkel tuleb ette ka tema titetalitamise paus. Avastab korraga, et kõik muu on huvitavam kui meie poeg. </p><p><br /></p><p>Mida tähendab minu mehe jaoks kodukontor? Seda, et ta saab tööd teha kodus, ei pea sõitma 45 minutit Laagrisse ja tagasi sama palju. Kõige selle juures on ta olemas oma pojale. Paneb ta valmis ja toidab teda, et lapsehoidja saaks poja õue jalutama viia. Mina olen samal ajal juba kella seitsmest saadik sõitnud bussiga tööle ja alustan oma esimese tunniga kell 8.30. Lõpetan viimase tunni kell 12.10. Koju jõuan 13.30 või hiljem või varem. Igatahes jõuan. </p><p>Poiss jääb ilmselt magama kell 12 või natuke enne või natuke pärast seda. Kui ta ärkab enne minu tulekut ehk kell 13.30 üles, peab mees võtma ta üle lapsehoidjalt, kes on kella 10.00-13.00ni titte hoidnud ehk õues jalutanud. Mees on samal ajal saanud tööd teha. </p><p>Kui minu elukaaslane arvaks, et ta ei saa hakkama lapse riietamisega, toitmisega, rahustamisega jne, sest mehed sobivad titte hoidma, siis kui too oskab juba midagi ka öelda ja on üldse kommunikeerimisvõimeline, siis ma ilmselt ei saaks tööl käia. Nii ta on. Ja ausalt öeldes mul puuduvad mõnikord sõnad, et kirjeldada, kui tänulik ma olen, et ta on just titega valmis olema mees. </p><p>Mul on kolm vanemat venda ja isa, kes armastab rõhutada, et lapsele pole isa vaja, et ema on oluline, et alla-kolmeaastased lapsed on isade jaoks mõttetud, sest nendega ei saa asju koos teha. </p><p>Kas ta on näinud minu elukaaslast oma pojaga mängimas? Autoga mööda tuba sõitmas, onnis hängimas, raamatut lugemas jne jne, mis siis, et laps oskab vaid ümiseda, näidata ja nutta ja naeratada. Minu emotsionaalselt minust peajagu targem mees aga oskab pojaga mitu korda paremini suhelda kui mina. </p><p>Ja vat, kui ma sellise oma isa jutu järgi elava mehe otsa oleks koperdanud, siis oleks ma ilmselt praegu depressiooni äärel ja õnnetu, sest tehke, mis tahate, mina ei ole loodud kolm aastat järjest titte passima ja tube koristama ja triikima ja pesu pesema ja süüa tegema... Mõned meist on. </p><p>Mõned meist valivad endale sellised mehed ka ja see on okei. Ja mõned meist on ülbed ja saavad endale sõimekohad ja mõned meist ei ole piisavalt ülbed ja peavadki vastu pidama kolm aastat või rohkemgi kodus. Nii on. </p><p><br /></p><p>Lihtsalt tahaks mõnikord öelda, et ka naine saab raha teenida ja tahab raha teenida - kõik naised tahavad, sest automaatselt on võimalus, et sa ei pea raha küsima oma mehe käest, et sa ei sõltu täielikult temast. Aga ka riigi rahakott tervikuna sõltub sellest, kui palju on maksumaksjaid. Ja vahet ju tegelikult pole, kas need on naised või mehed, peaasi, et saab makse maksta. </p><p>Juba praegu ei ole meil raha, mida maksta oma ülikooli õppejõududele, oma õpetajatele, oma lasteaiakasvatajatele, pensioniteks, kultuuritöötajale jne jne. Juba praegu ägisevad haridustöötajad oma koormuse all. </p><p>Ja me tahame suunata 150 miljonit eurot sisuliselt vanematele kätte - samas kui kogu süsteem, mis koosneb maksude maksmisest, lihtsalt toodab automaatselt juurde emasid, keda ei oodata tagasi tööturule, sest lihtsalt lapsi pole kuhugi panna. </p><p>Minagi olen selle probleemiga silmitsi. Novembrist oleks pidanud minu tol hetkel pooleteistaastane poeg sõimerühma saama. Ja endiselt - hea on, et mul on tubli mees ja hea on, et tal on minu jaoks väga tubli tööandja - muidu ei saaks ma koolis lapsi õpetada. Ja hea on, et minul on tubli tööandja, kes on paindlikult sättinud minu õpetamisajad ära. Hea on. </p><p>Mina tahan samamoodi maksta palka oma maksudest õpetajatele, lasteaiakasvatajatele, ülikooli õppejõududele, meedikutele ja tuletõrjetöötajatele. Tahan olla ka sedamoodi kasulik. Äkki ma ei ole valmis veel ettevõtjaks hakkama tite kõrvalt, titega. Äkki ma ei saa kodust tööd teha nii palju, kui ma sooviksin. Ehkki Smartwork on minule võimaluse andnud IT-d õppida. Äkki.</p><p>Igatahes - Isamaa soov teha naistest koduhoidjad ja meestest sisuliselt närvilised töörügajad kümnel rindel - ei ole kellelegi kasulik. Ei naistele ega meestele - liiati veel nendele lastele, kes lõpptulemusena ei pruugi saada normaalset haridust, sest suurem osa maksurahast ei lähe infrastruktuuri väljaehitamisele ehk lasteaedade väljaehitamisele ja lasteaednike normaalse palga väljamaksmisele - see tekitaks aga lisaaja potentsiaalsele maksumaksjale ehk emale, kes läheks tööle. Jaa! Ja oleks selliselt kasulik nii riigile kui ka oma lapsele.</p><p>Me kasvatame siis lihtsalt üles ühe põlvkonna tüdrukuid, kes arvavadki, et nemad tööl käima ei pea, sest nende kohus on kolm last ära sünnitada ja siis võib-olla veel kolm ja veel kolm. Ja riik on see, mis peab neid lapsi ülal pidama, ses mõttes, et kolm last ühe mehega, kolm teisega ja kolm kolmandaga. Sest kolmelapsetoetust saab lubada endale vaid ühiste laste olemasolu puhul, eksole. Muidu oled vana hoor ja ei kõlba sulle siin mingit toetust maksata. </p><p>Igatahes muidugi on vaja toetada lasterikkaid peresid. Lihtsalt toetama peaks ka lapsevanemate tööturule tagasi jõudmist. Kes neid makse siis maksavad? Need õnnetud mehed, kes kõik ei teeni kolmekordset Eesti keskmist palka? </p>LiizaKazzhttp://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-55668862447928765362022-11-24T15:00:00.002+02:002022-11-24T15:00:53.369+02:00Titepuhkus on otsakorral ja nüüd, jah nüüd! <p> Töö. Kaks inimest tööl. Kodu. Laps. Asjad omandavad täiesti uue tähenduse viimase poole aasta valguses. Tibu. Kõige ilusam. Kõige tillem. Kõige tüütum. Kõige armsam. Ja nii see käib. Kuidas sõime saadakse õigeaegselt? Ikka veebruaris sündides ja pooleteise aasta pärast augustis sõime minnes. Varem pole võimalik, hiljem ka mitte. Kes titte vahepeal hoiab? Jumal seda teab. </p>LiizaKazzhttp://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-68731617629116805932022-11-05T16:10:00.002+02:002022-11-05T16:10:32.170+02:00Mõtteid... <p> See hetk, kus oled justkui ennast ülebroneerinud. Toimetad asjadega, mida on palju rohkem, kui oleks osanud oodata. See aasta algas õpetajaks saamise koolitusega, läks edasi IT-koolitusega, paralleelselt tegelesin prantsuse keele ja väiksemat sorti mikroökonoomika koolitusega. Kõigele lisaks käisin start-upiinimestega kohtumas TTÜ lähedal. Imelik on aga see, et paljude asjadega pole ma eriti kuhugi jõudnud. See esialgne emotsioon väsitab niimoodi ära, et lausa hirmus on. Tunne on, et igale poole peaks jõudma, kõike peaks tegema. Tegelikult peaks rohkem paarile asjale keskenduma ja mitte igale poole jõudma. Keeruline värk. </p><p>Eriti keeruline on Work in Techiga. Ma ei teadnudki, et mul on nii lihtne ignoreerida oma sisetunnet, et IT on see koht, kuhu tahaks varem või hiljem varba vahele saada. Kuidas muidugi varvas vahele saada, on eraldi küsimus. Eriti praegu. Teise. Õigemini küll kolmanda töö kõrvalt. Hoeh.... </p>LiizaKazzhttp://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-33505477427788870012022-10-10T05:53:00.001+02:002022-10-10T05:53:22.242+02:00<p> Kurb on. Kohutavalt kurb. </p>LiizaKazzhttp://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-17296404769004816002022-09-24T17:47:00.001+02:002022-09-24T17:47:16.001+02:00Tegevusrägastik<p> Uus töökoht. Natuke raske on. Natuke elevil olen. Natuke närvis olen. Natuke solvunud olen. Kõike natuke. Enda peale, oma ajakasutuse peale, kõige peale. Elu on selline. Lihtsalt on. Minu eelmisel töökohal oli kõige raskem see, et keegi täpselt ei teadnud, mida inimene tegi enne mind. Ja temal oli juba uus töökoht ja kuna ta oli niivõrd spetsiifiliste oskustega tegelane, siis ei teadnud ka mina täpselt, kust alata. Mul läks vist poolteist aastat, et mõista oma funktsiooni piisavalt, siis valasin ma selle muidugi omakorda üle kõikide teadmistega, mis ma olin kogunud varem kuskilt, ja saingi sisuliselt veelgi tublimaks raamatumüüjaks, kui ma enne seda olin olnud. Ja kui ma lapsepuhkusele läksin, siis kirjutasin lahti kõik oma tegevused, nii hästi kui see minusugusel võimalik oli, üles. Loomulikult tuli tööle uus inimene, kellel on minust hoopis teistsugused oskused ja kes lihtsalt mõjubki üliefektiivse ja ägedana. Minust noorem, uljam jne. Ja ta ütles mulle, et sellest nimekirjast oli tal kohe palju kasu. </p><p>Nüüd on mul tegelikult umbes samasugune olukord. Ainult et see töö, mida hetkel teen, on teistsugune ja eeldab rohkem mind, kui raamatute müümine eeldas mind ja minu sisu. Ikkagi on mingid elementaarsed asjad kuskil õhus rippumas ja ma pean lihtsalt käima kolleege varjutamas. Ütlen ausalt, et iga uus karjäär on selles osas päääris vastik. Või isegi kõrgem ametiaste, pääris ilge. Aga eks tuleb kuskilt alustada, et kuhugi jõuda, eriti oluline on see pisikese lapse kõrvalt. Henryk on ülitubli ja aitab mind igas plaanis. Mina pean ennast aga igas mõttes paremini ajastama. Loomulikult tahaks, et kõik oleks ette ja taha ära tehtud. Et kellelgi oleks mulle mingi nimekiri asjadest, mida pean ära tegema, kaasa antud, aga ei ole. Ja see ei peaks mind tegelikult endast välja viia ega õnnetuks tegema. Nagu see mind tegi õnnetuks tol esimesel mälestusväärsel aastal Heas Loos. Nimekiri inimestest, kes minuga suhtlema pidid/peavad ei olnudki nii pikk, lihtsalt see tegevusrägastike tühjus, ehmatas mind ikkagi ära. Ja pärast muidugi tuleb välja, mida kõike ma ei teinud. </p><p>Pole hullu. Kuskilt tuleb alustada ja kuhugi tuleb jõuda. </p><p>Ahjaa, see mu tööle minemise bussipeatuse vaade. </p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgnMnKNS9YrEWz2sSSjP6RAQEXjiPHNCD889G_6S_9fuwZ6PVnKRZgVZ0ml_rUWHBPhkFLm7WJg5em7YI8I44Ya7zDI4LQmkXdB5TpFEAQSN3AbWUz1oyST8g_l2AXcCpgpzolkn6MiZEAXM7FHdpRApNQ1q051Eqa9JXi05iWOfhwB0eFKLH8/s3968/IMG_20220922_072118.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3968" data-original-width="2976" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgnMnKNS9YrEWz2sSSjP6RAQEXjiPHNCD889G_6S_9fuwZ6PVnKRZgVZ0ml_rUWHBPhkFLm7WJg5em7YI8I44Ya7zDI4LQmkXdB5TpFEAQSN3AbWUz1oyST8g_l2AXcCpgpzolkn6MiZEAXM7FHdpRApNQ1q051Eqa9JXi05iWOfhwB0eFKLH8/s320/IMG_20220922_072118.jpg" width="240" /></a></div><br /><p></p>LiizaKazzhttp://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-32226921943130023662022-09-05T14:42:00.003+02:002022-09-05T14:42:45.601+02:00probleem: ei suitseta<p> just mingipäev rääkisin kohviku-Merlega, et kuda see suitsetamise värk. Minul näiteks, kui ma just ennast oimetuks pole joonud, ei ole suitsetava Henryku-Ra jne kompanii kõrval kunagi tekkinud tunnet, et peaks sotsiaalselt suitsetama. Henryku õemees on küsinud, et kuidas see üldse võimalik on, et ma ei suitseta, sest sisuliselt vanasti siis kolm neljandikku Novoditest suitsetas, ja mina istusin Henryku isaga aias söögilaua taga ja üritasin rääkida. Ja nii see käis, see meie värk. Minul oli/on siiani kuidagi imelik suitsetajate keskele imbuda ja rääkida nii et mingi asi lendab näkku. Ja eks see tite omamine teeb selle pahe minu jaoks veelgi ebamugavamaks, eelmisel aastal eriti... </p>LiizaKazzhttp://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-46458410387635153712022-08-30T08:17:00.005+02:002022-08-30T08:40:37.432+02:00Mõtlen, et see ei ole päris. Teen nii, et sellest saab päris. Päris Hilton<p> See hetk, kus oma tööd alustad mõttega, et see ei ole ju päris. Ma ei hakka seda päriselt tegema. Noh. Nii alustasin ma kunagi Ülemiste Apollos raamatumüüjana. Nüüd on see mittepäris kestnud 13 aastat. Ja see on üheaegselt päris veider ja absurdselt valus tunne, et ma justkui olen unistanud ja elanud kahes paralleelmaailmas. See ei juhtu minuga, see pole minu moodi, see ei saa olla mina. Aaa... Nüüd see olengi mina, kas ma tahtsingi see olla. Või oli mul muid plaane? A see on tegelikult päris äge olla. Kuulge, mulle vist natuke sobib niimoodi ja natuke mitte. Eks ta ole. Natuke sobib ja natuke mitte. Üldiselt mees on mul tore, aga natuke liiga närviline ja sellest johtuvalt mõnikord päris kuri ja ebameeldiv ka. Näiteks Toffik ei tohi paljusid asju teha, sest tema papa kardab, et mis kõik juhtuda võib. No nii võib ju elu elamata jääda, kui Toffiku papa muudkui kardab. Aga samas on keegi, kes teda hoiab ja nunnutab ja armastab ja üldse on temaga nii nii nii hea. Ja täpselt samasugused tunded on mul mõnikord, kui mõtlen müügitööle ja kirjutamisele, kui mõtlen natuke Kaurile, kes võttis kirjutamise südamega ette 10 aastat tagasi ja jäigi seda tegema. Müügitöö on natuke teistsugune. Natuke vähem haavav, aga ka seda on võimalik halvasti teha, lausa kohutavalt, lausa nii et sulle öeldakse, et kas oled siin või lähed ära. </p><p><br /></p><p>Vaatasin eile "Sandmani" ja olin šokis. Kalliope lugu hõivas mu meeled täielikult. Kas ka mina võin vägistada muusat? Noh jah. Me kõik, kui tahame, et kõige paremad lood meieni jõuaks, peame eelkõige enda kallal vägivalda kasutama. </p>LiizaKazzhttp://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-15851479778332635292022-08-27T21:42:00.002+02:002022-08-27T21:42:22.802+02:00kui riided ei lähe selga... <p>seoses sellega, et septembrist lähen tööle, hakkasin oma garderoobi üle kaema. Issand, kõik mu kõige ilusamad kleidid ei lähe mulle lihtsalt selga ja see on õudukas kuubis! täna lausa pahandasin toffikuga, et mismõttes. ja ta ei osanud mulle selle kõige peale maad ega mütsi öelda. ma ei tea nüüd, mismoodi ma inimeste ja inimesehakatiste sekka lähen. Riideid ei ole. jalanõusid on üks paar, mida kannan kogu aeg ja mis on koledad ja katkised ja mu jalad on vist nende kandmisest koledad ja lamedad ja katkised. hoeh. </p><p>aga meid tabas ka see täpihaigus. hullvärk. </p><p><br /></p>LiizaKazzhttp://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-67819342288332842412022-08-01T12:47:00.003+02:002022-08-01T12:47:54.346+02:00kodutöid ja värki<p> Mul on vist selline lugu, et hull värk. Istun kodus ja mõtlen, et midagi peaks tegema. Kusjuures teen ka ja üldse mitte vähe. Aga vahel on ikkagi raske ennast millelegi suunata. Kõik, ma ise ka, on haavatav ja katki tehtav ja nii edasi. </p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Arial; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap; white-space: pre;">Endast palju</span></p><p><b id="docs-internal-guid-c26b06aa-7fff-b237-ea3f-c238f099488d" style="font-weight: normal;"><br /></b></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Arial; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap; white-space: pre;">Klienti hoida </span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Arial; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap; white-space: pre;">Rõõmustada meelt</span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Arial; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap; white-space: pre;">Jutustada keelt</span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Arial; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap; white-space: pre;">Kui väga vaja</span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Arial; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap; white-space: pre;">Kannustada </span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Arial; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap; white-space: pre;">Eesti keelt </span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Arial; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap; white-space: pre;">Kah kui vaja</span></p><p><b style="font-weight: normal;"><br /></b></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Arial; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap; white-space: pre;">Kardan pisut </span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Arial; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap; white-space: pre;">Olla ise</span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Arial; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap; white-space: pre;">Seepärast tiim</span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Arial; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap; white-space: pre;">On tähtsam</span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Arial; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap; white-space: pre;">Kui ainult minu </span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Arial; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap; white-space: pre;">Pallivise</span></p><p><b style="font-weight: normal;"><br /></b></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Arial; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap; white-space: pre;">Tunnen </span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Arial; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap; white-space: pre;">Bitse-baitse</span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Arial; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap; white-space: pre;">Derridad ja Toomas Liivi</span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Arial; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap; white-space: pre;">Keelt kord</span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Arial; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap; white-space: pre;">Juurde õpin</span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Arial; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap; white-space: pre;">Siis jälle kaitsen</span></p><p><b style="font-weight: normal;"><br /></b></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Arial; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap; white-space: pre;">Prantsust õpin, eesti-vene</span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Arial; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap; white-space: pre;">Ikka inglist </span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Arial; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap; white-space: pre;">Oskus see on igavene</span></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Arial; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap; white-space: pre;">Ainult siis kui praktiseerid</span></p><p></p><p dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt;"><span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Arial; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap; white-space: pre;">Ennast keeles sheerid</span></p><div><span style="background-color: transparent; color: black; font-family: Arial; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap; white-space: pre;"><br /></span></div>LiizaKazzhttp://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-60835023214909089252022-07-31T12:42:00.000+02:002022-07-31T12:42:00.251+02:00Haigusest Viini<p> Mingi aeg kirjutasin kuhugi endale, et tee endale selgeks Euroopa ajalugu, Aafrika ajalugu, Venemaa ajalugu, Hiina ajalugu jne jne. Selline pikk nimekiri asjadest, mida peaks teadma. Ja siis ma sattusin eile kenasti Simon Montifiore üliägeda BBCs tehtud dokumentaali peale Viinist. Silmad läksid vahtimisest pahupidi ja sellest ka, et mu aasta ja kolmekuune ei saanud magada, sest nohu haaras ta endasse ja nõnda lõpetasime kolmekesi diivanil Habsburgidest, Savoy prints Eugene´ist, Mettenbachist, Nikolai I-st jne jne kuulamise ja vaatamisega. Endiselt. Printsess Sissi ja tema ülimõtekas viis ennast näljutada, sest ämm ei lase teda omaenda laste eest hoolitseda. Jne. Jne. Ja loomulikult Boris von Uexkulli päevikud, mis mind panevad Napoleoni nägema hoopis uues valguses. Mäletan toda mälestusväärset kirjanduseõpetajat, kes rääkis, kui tore võib olla individualistlik geenius või olin ma ise 2000ndatel üks paras individualist, kes puutudes kokku päriseluga 2008 avastas, et ta ei tea maailmast sittagi ja ei osanud ja ei oska siiani korralikult raamatuid lugeda ja dokke vaadata, et mõista maailma paremini. Pole nagu tükk aega mõistnudki mitmetahulist maailma enda ümber. Ja ilmselt ei hakkagi mõistma niipea. Igatahes see nagu lükkas jällegi mingi nägemise asja lahtisemaks. Ja kohe tuli ka meelde töökaaslase tütar, kes luges lapsest saadik kuldset kuningate-kuningannade sarja. Kindlasti oli tal oma arusaam Habsburgidest ja Grimaldidest ja veel nii mõnestki võimsast suguvõsast, et saada ise võimsaks tubliks nooreks naiseks. </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjWafGBkXlcUe8D5JjbQgDKvd-re5HOOyv_vmgsZCZQ-UD1vlD_mW4tjsDPiZdWbHP0vH-XwkZPRzvijCcp_1T3qVepRFqB_PCXCC7NMcOvZXms0bGRGYOc73CpVGJ9fEcHzCZuC9pusiG5SROfLNOVCJviOpE_4MIx2p956aocfC27A_0MU2Y/s3968/IMG_20220729_144638.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3968" data-original-width="2976" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjWafGBkXlcUe8D5JjbQgDKvd-re5HOOyv_vmgsZCZQ-UD1vlD_mW4tjsDPiZdWbHP0vH-XwkZPRzvijCcp_1T3qVepRFqB_PCXCC7NMcOvZXms0bGRGYOc73CpVGJ9fEcHzCZuC9pusiG5SROfLNOVCJviOpE_4MIx2p956aocfC27A_0MU2Y/s320/IMG_20220729_144638.jpg" width="240" /></a></div><br /><p></p>LiizaKazzhttp://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-1456916035644548102022-07-26T21:55:00.001+02:002022-07-26T21:55:26.963+02:00Minu kodu - minu VõruKas on üldse lahendusi väikse rahvaarvuga riigis, kus kõik aina Tallinna-kesksemaks muutub? Tegelt uurisin võimalusi Võrru kolimiseks. Siiani on see olnud suhteliselt ulmeline mõte, sest Henryk on mul sotsiaalne loom ja ilma sõpradeta ja filmiõhtuteta ja korraliku (k)ära käimiseta ta mul eriti ei funktsioneeri. Lihtsalt. Nii on. Võrus ei ole korraliku kino, korralikku teatrit, korralikku kohvikut, mis oleks lahti iga päev ja teenindaks mõnuga nii teismekaid, kultuurihuvilisi, kui ka muidu antsakaid tegelasi. On Võrumaa muuseum, mis on ka lahti kolmapäevast pühapäevani. Kulduuramaja, mis näitab filme, üle-eestilisi ettevõtmisi (mis võivad varieeruda püstijalakomöödikutest tõsiste näidenditeni) ja näitusi, mida mina isiklikult jumaldan Võrus külastades väisata, titega ja titeta. On. Maikuu lõpus käisin Igor Kotjuhi kuulamas Headreadi raames Kellerteatris ja siis ta ütles, et Võru on turistilinn, et seal pole kultuurile kohta. Kuidagi valus oli seda kuulata. Seisin siis natuke tohlakalt seal etenduse lõpus ja tundsin, et olen haiget saanud. Ma ise olen ju kultuur, läbi ja lõhki, missiis, et ma ei ole Võrust liiga palju kirjutanud. Ja millest ma siis olen kirjutanud. Eimillestki. Kõigest. Nagu need esseistlikud eesti autorid ikka. Esseyer. Proovima. Proovin kirjutada. Proovin elada. LiizaKazzhttp://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-19439105881247402742022-07-25T17:05:00.005+02:002022-07-25T17:05:55.838+02:00Prints Võluv<p> Hull värk. Kaks nädalat Võrus. Null Work in Techi asja. Null Kideocalli asja. Null mind asjalikus mullis. Või noh asjalik oli pööningult kaks kaubikutäit vanakraami alla tuua, mis kõik sirgelt prügimäele viidi. Asjalik oli emaga jutustada asjalikel teemadel. Käia sünnipäeval, olla tiss sealsamas, olla üksi ja kaksi ja kolmi ja üldse. Olla. Vaadata norra seriaali teemal emad, kes tahavad tütreid mehele panna, või iseennast läbi Võru või poega läbi ´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´+üü. Võite kaks korda arvata, kes selle üüratu ülakomade jada mulle siia tekitas. </p><p>Ja keegi tassib igast kivi mööda maad ja ilma, et ikka oleks selline aednikud tunne. </p><p><br /></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi0LtOpEQO3-1Gp_22ps1QKvYYJXpTRqCEjy_EfrYrZkumswgEH2WJwUTcDpfAHS1FBDOpEyXJhREZt7q_JKVYU_CQA8qMcDh0hYkGu2f8pxQpEV3EzWDJM__g53QKhAt8I9PF_y5xVLtRJSNjaY4D0qpJPxjBoslcjhOwhhuLdzRMjjeXRnf4/s3968/IMG_20220725_110504.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3968" data-original-width="2976" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi0LtOpEQO3-1Gp_22ps1QKvYYJXpTRqCEjy_EfrYrZkumswgEH2WJwUTcDpfAHS1FBDOpEyXJhREZt7q_JKVYU_CQA8qMcDh0hYkGu2f8pxQpEV3EzWDJM__g53QKhAt8I9PF_y5xVLtRJSNjaY4D0qpJPxjBoslcjhOwhhuLdzRMjjeXRnf4/s320/IMG_20220725_110504.jpg" width="240" /></a></div><br /><p><br /></p>LiizaKazzhttp://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-3097139196893301652022-07-08T13:40:00.002+02:002022-07-08T13:40:45.462+02:00Kuidas õppida asju kasutama, mida sa ostad... <p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh4WnsS61pWRTHnaqs1ZqxpSW4_81gNovdodlGWtRL44TkJZVAfafwtKzSfg6BfFR2UOMzk-Q-8u8Uf50U8y6etNpgwCpCGPmjgtHrANFlcxrbbmBRyMfPACV0ZCCS3VDktEx1YfGXl5ThrPhjSDeYqoZdCpxA1-7Sv9VwXgz-vMJKF8QWMa7s/s3968/IMG_20220706_125713.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2976" data-original-width="3968" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh4WnsS61pWRTHnaqs1ZqxpSW4_81gNovdodlGWtRL44TkJZVAfafwtKzSfg6BfFR2UOMzk-Q-8u8Uf50U8y6etNpgwCpCGPmjgtHrANFlcxrbbmBRyMfPACV0ZCCS3VDktEx1YfGXl5ThrPhjSDeYqoZdCpxA1-7Sv9VwXgz-vMJKF8QWMa7s/s320/IMG_20220706_125713.jpg" width="320" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><br /> See dopamiin, mis ajju jõuab, sest korraga mõtled, et ohoh, selle raamatu sain kätte, mingi hetk võiks läbi lugeda. See mõnutunne, mis sinusse voolab teadmistest, mida sa tegelikult pole kätte saanud. Oh... Ja ilusad inimesed tahavad sind endale naiseks saada, sest sa oled NII tark. Ja sul sünnivad ilusad ja targad lapsed, sest ILUSAD ja TARGAD saavad sinuga lapsi. Jne. Jne. No tegelt nii ongi. Kusjuures petab ära küll, tunne on, et oled mitte lihtsalt raamatu ostnud, vaid targemaks ka saanud. <p></p>LiizaKazzhttp://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-19385980388451747092022-07-06T15:35:00.000+02:002022-07-06T15:35:03.204+02:00Ostuloogika ehk ostuloogia või kuidas seda eesti keeli öeldagi<p> Loen praegu enda raamatukogust ehk ostetud raamatutest sellist asja nagu Martin Lindströmi "<a href="https://www.amazon.com/Buyology-Truth-Lies-About-Why/dp/0385523890" target="_blank">Buyologyt</a>". Täitsa hull raamat. Miks me siis asju ostame? Sellel, lisaks hädavajadusele, on palju põhjuseid, eriti, kui me räägime kapitalistlikust maailmast, kus kõik kogu aeg midagi ostavad. Häid raamatuid? Halbu raamatuid? Spordiriideid? DVD-sid? Riideid? Kunstitarbeid? Kursusi, mida külastada virtuaalselt? Ja me tegelikult ei loe raamatuid? Ei tee sporti? Ei vaata filme? Kanname ainult teatud riideid? Ei joonista? Ei viitsi õigel ajal kursustel kohal olla? Igatahes on see huvitav asi küll. No natuke olen vastuseid saanud oma mittelugemisele. </p>LiizaKazzhttp://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-24468576911449997422022-07-01T11:29:00.004+02:002022-07-16T23:03:54.673+02:00Ära küpsenud mamma<p>peast küpse tunne on. </p><p>See titega kodus olemise värk on suht jõhker mõnikord. Eriti kuumaperioodidel ja kui tal juhtub olema mingi kasvuspurt ja näiteks pargis, kui toreda musta mulla asemel leiad oma kluti rusikas koerasitta. Jeei! Kusjuures mitte mööda mingeid põõsaid, vaid täitsa sellises kohas, kus isegi emaks olemata oleks võinud täitsa sita sisse istuda. Kena pärn ja mööda jalutavad koerad. Mingi päev Henryk ütles, et jah, nüüd kohe kirjutad Veerenni gruppi, et koerad ei tohi kakal käia ja pissida ja üldse. Ise mõtlesin ka, et on selliseid hulle, kes kirjutavad, et mingi oma koertega peesse, et situvad siin igal pool ja on nõmedad. Noh jah. Ausalt öeldes nüüd vist tahaks küll kuhugi kirjutada, et lõpetage oma koera situtamine pärna all, kus vabalt võiks piknikku pidada mitte ainult mammad tittedega ringi joosta, sest seal on vaja. </p><p><br /></p><p>Ahjaa. Eile oli ka see tore päev, kus pärast topless tissitamist vaatasin ilma kardinata aknast välja ja mu pilk kohtas keskealist meie tänaval mööduvat meest, kellele ma olin tõenäoliselt üsnagi noh paljas vaatamine. Ja nüüd, kus ma iga mõne aja tagant leian, et peaks veel midagi tegema, lisaks lapse kasvatamisele, on kogu aeg tunne, et aeg saab otsa. Kohe. Kohe. Kohe. Eile sattusin Start-Up ettevõtetega kommunikatsiooni töötuppa, üliäge! Suur aitäh kaasamast Liis! </p><p><br /></p><p>No ja Work In Techi rühma tööülesanded: nii need IT-kursused kui ka karjääriehitamise värgi kursused, on lihtsalt nii ägedad asjad, mida juurde õppida. Seda kõike ei saaks muidugi esiteks ilma Toffikuta, sest tänu temale on mul võimalik ja vajalik mõelda tulevikule hoopis teisiti, kui näiteks 12 aastat tagasi. Või 15 aastat tagasi. Imelik on möelda, et selle aasta septembrist saadik olen ma Tallinnas elanud 19 aastat. Ja suurema osa sellest ajast olen unistanud kirjutamisest. Nüüd unistan kodukontorist.</p><p><br /></p><p><br /></p><p>Hull värk.</p><p><br /></p><p><br /></p>LiizaKazzhttp://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-61597937982497787712022-06-20T10:33:00.000+02:002022-06-20T10:33:48.678+02:00Kodus on hea... <p> Kodus on hea. Mujal veel paremgi. Kus muidugi praeguseks on minu kodu? Herne tänaval? Raudtee tänaval? Seda vaikset sisemist suminat on mu meel täis ja titt magab end välja siinsamas minu kõrval - oodates kasvamise kiiruse suurenemist. Nad kõik ootavad, et nad saaks maailma vallutada, ilusamaks ja targemaks minna. Jõudu täis ja kirglikumaks. Me kõik oleme need. Isegi kui me ei ole need. Vennapoeg ütles oma õpetajale, et Katrina Helstein - jah mina, kui too nõudis naisluuletajaid üheteistkümnendike käest sügisel. Nagu isa selle kohta armastab öelda, et Tallinnas oled sa üheksas, Võrus esimene. Isegi kui sa pole parim, oled sa siin parim. Nii ta on. Tallinnas oled sa üheksas. New Yorgis sajaüheksas. New Delhis tuhande üheksas. Igatahes sellest tuleb mööda vaadata, et mitmendal kohal sa oled. Sisse tuleb vaadata, et mida sa tegelikult nendel kohtadel teed. Ema võid sa olla, aga milline. Oma lapse jaoks ikka parim, aga alati võiks parem olla. Nii ta on. Elu. </p>LiizaKazzhttp://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-53467430071711053102022-06-18T11:34:00.001+02:002022-06-18T11:34:07.720+02:00Tädiks olemise värk<p> </p><div class="j83agx80 cbu4d94t buofh1pr l9j0dhe7" style="background-color: white; color: #1c1e21; display: flex; flex-direction: column; flex-grow: 1; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px; position: relative;"><div class="o6r2urh6 buofh1pr datstx6m l9j0dhe7 k4urcfbm" role="presentation" style="cursor: text; flex-grow: 1; font-family: inherit; height: 731.575px; position: relative; width: 500px;"><div class="rq0escxv buofh1pr df2bnetk dati1w0a l9j0dhe7 k4urcfbm du4w35lb ftjopcgk gbhij3x4" style="box-sizing: border-box; flex-grow: 1; font-family: inherit; height: fit-content; padding-bottom: 40px; padding-left: 16px; padding-right: 36px; position: relative; width: 500px; z-index: 0;"><div class="taijpn5t j83agx80" style="display: flex; font-family: inherit; justify-content: center;"><div class="gcieejh5 bn081pho humdl8nn izx4hr6d rq0escxv oo9gr5id t5a262vz b1v8xokw datstx6m lzcic4wl ecm0bbzt rz4wbd8a sj5x9vvc a8nywdso k4urcfbm o8yuz56k jq4qci2q a3bd9o3v" style="border-color: initial; border-style: none; border-width: initial; box-sizing: border-box; color: var(--primary-text); cursor: inherit; font-family: inherit; font-size: 0.9375rem; height: 691.575px; line-height: 1.3333; outline: none; padding: 4px 0px 8px; width: 448px;"><div aria-label="What's on your mind, Katrina?" class="oo9gr5id lzcic4wl l9j0dhe7 gsox5hk5 rq0escxv a8c37x1j datstx6m k4urcfbm notranslate" data-lexical-editor="true" role="textbox" spellcheck="true" style="box-sizing: border-box; color: var(--primary-text); font-family: inherit; height: 679.575px; outline: none; position: relative; text-align: initial; user-select: text; white-space: pre-wrap; width: 448px; word-break: break-word;"><p class="i1ao9s8h hcukyx3x oygrvhab cxmmr5t8 kvgmc6g5 bstw73uy" dir="ltr" style="font-family: inherit; margin: 0px; text-align: inherit;"><span data-lexical-text="true" style="font-family: inherit;">Mul on supernunnud vennalapsed. Eriti nunnud on need, kes sündisid umbes sel ajal, kui ma ikka vähemalt iga kuu Võrru sattusin ja igast värki nendega koos korraldasin. No kõige vanem vennalaps on minust 19 aastat noorem. Ta on superdruper nunnu. Teda olen ma hoidmas käinud ja temaga olen ma aiaaugust läbi läinud. Ja Henryk on temaga jubepalju mängudest ja seriaalidest rääkind. Noh neil on Henrykuga mingi 13 aastat vahet. Ja kahjuks pean tunnistama, et ega ma eriti hea tädi ülejäänud neljale lapsele pole jõudnud olla. Ei tea nende huvialadest ega paljudest teistest tähtsatest asjadest midagi. Olen suht enesekeskselt lähenenud nendele kinke tehes ja üldse. Tädi on selles mõttes märksa variatiivsem ja toredam olla kui ema. Ses mõttes, et laps on endiselt kõige nunnum maailmas, ja vennapoeg on endiselt kõige nunnum laps, nüüd siis juba karm teismekas, selles maailmas. Aga ma ei ole kohustatud teda 24/7 kantseldama ja talle rääkima, kuidas asjad käivad ja isegi kui sa selle paari korra jooksul, mil ma taga kokku puutun, mingit nn vanainimeste tarkust jauran ja ta minust väljagi ei tee, ei tee see mind väga õnnetuks, sest üldiselt ta on hoitud ja armastatud, ja see tunne tekitab kindlust. Oma lapse puhul on kogu aeg tunne, et äkki jäi midagi kuskil ütlemata. Samas, küll see Henryk talle midagi ütleb, ma ikka mõnikord tuletan meelde, et sellises eas isegi ninnutamise häälega vandumine ja sajatamine ei ole ilus asi, aga noh... Mis teha, kui temperament on hullumeelse geeniuse oma mõnikord meie papaal! Igatahes on tädi sellepärast raske olla, et nii tihti ei näe seda imelist tegelast, kes isegi kahe kuuga suudab niimoodi kasvada ja muutuda ja endale mingeid lisaomadusi saada. Missiis, et tegu on teismelisega. Nemadki on mõnikord nagu mõned beebinarakad. Toffik võtab juurde ja teeb põrandal paar sammu, Riksu saab paar ebamugavat emotsiooni ja teeb sellest omad järeldused, sest ta on nutikas. Igatahes - see tädi roll on äge - ja vanasti öeldi üldse, et last kasvatab kogu küla. Aafrikas teebki seda küla, mitte ainult ema. Kahju, et ma ikkagi viimase kahekümne aasta jooksul suht tallinnastatuna ei ole saanud olla natuke küla oma teistele väikestele ja suurematele võsukestele. </span></p><p class="i1ao9s8h hcukyx3x oygrvhab cxmmr5t8 kvgmc6g5 bstw73uy" dir="ltr" style="font-family: inherit; margin: 0px; text-align: inherit;"><span data-lexical-text="true" style="font-family: inherit;"><br /></span></p><p class="i1ao9s8h hcukyx3x oygrvhab cxmmr5t8 kvgmc6g5 bstw73uy" dir="ltr" style="font-family: inherit; margin: 0px; text-align: inherit;"><span data-lexical-text="true" style="font-family: inherit;">Ahjaa! </span></p><p class="i1ao9s8h hcukyx3x oygrvhab cxmmr5t8 kvgmc6g5 bstw73uy" dir="ltr" style="font-family: inherit; margin: 0px; text-align: inherit;"><span data-lexical-text="true" style="font-family: inherit;"><br /></span></p><p class="i1ao9s8h hcukyx3x oygrvhab cxmmr5t8 kvgmc6g5 bstw73uy" dir="ltr" style="font-family: inherit; margin: 0px; text-align: inherit;"><span data-lexical-text="true" style="font-family: inherit;">Täna lähen kaen üle oma nunnu vennatütre, kes kah teismelise staatusse jõudnud. </span></p><p class="i1ao9s8h hcukyx3x oygrvhab cxmmr5t8 kvgmc6g5 bstw73uy" dir="ltr" style="font-family: inherit; margin: 0px; text-align: inherit;"><br /></p><p class="i1ao9s8h hcukyx3x oygrvhab cxmmr5t8 kvgmc6g5 bstw73uy" dir="ltr" style="font-family: inherit; margin: 0px; text-align: inherit;">Kurb on muidugi see, et temaga pole ma pooltki nii palju tegelenud, kui vennapojaga. Kahjuks. </p></div></div></div></div><div class="i09qtzwb rq0escxv d1544ag0 dati1w0a pmk7jnqg j9ispegn rm21btxo" style="bottom: 0px; box-sizing: border-box; font-family: inherit; left: 0px; padding-left: 16px; padding-right: 12px; position: absolute; right: 36px;"></div><div class="rq0escxv du4w35lb j83agx80 pfnyh3mw i1fnvgqd gs1a9yip owycx6da btwxx1t3 i09qtzwb qpd6qd77 pmk7jnqg" style="align-items: stretch; bottom: 0px; box-sizing: border-box; display: flex; flex-flow: row nowrap; flex-shrink: 0; font-family: inherit; justify-content: space-between; position: absolute; right: 9px; z-index: 0;"><div class="rq0escxv l9j0dhe7 du4w35lb j83agx80 cbu4d94t pfnyh3mw d2edcug0 hpfvmrgz" style="box-sizing: border-box; display: flex; flex-direction: column; flex-shrink: 0; font-family: inherit; max-width: 100%; min-width: 0px; position: relative; z-index: 0;"><div class="kgtf8isp" style="font-family: inherit; opacity: 0.7;"><div style="font-family: inherit;"><span class="tojvnm2t a6sixzi8 abs2jz4q a8s20v7p t1p8iaqh k5wvi7nf q3lfd5jv pk4s997a bipmatt0 cebpdrjk qowsmv63 owwhemhu dp1hu0rb dhp61c6y iyyx5f41" style="align-items: inherit; align-self: inherit; display: inherit; flex-direction: inherit; flex: inherit; font-family: inherit; height: inherit; max-height: inherit; max-width: inherit; min-height: inherit; min-width: inherit; place-content: inherit; width: inherit;"><div aria-label="Emoji" class="oajrlxb2 gs1a9yip mtkw9kbi tlpljxtp qensuy8j ppp5ayq2 nhd2j8a9 mg4g778l pfnyh3mw p7hjln8o tgvbjcpo hpfvmrgz esuyzwwr f1sip0of n00je7tq arfg74bv qs9ysxi8 k77z8yql pq6dq46d btwxx1t3 abiwlrkh p8dawk7l lzcic4wl dwo3fsh8 g5ia77u1 goun2846 ccm00jje s44p3ltw mk2mc5f4 rt8b4zig n8ej3o3l agehan2d sk4xxmp2 rq0escxv kvgmc6g5 cxmmr5t8 oygrvhab hcukyx3x jb3vyjys rz4wbd8a qt6c0cv9 a8nywdso l9j0dhe7 i1ao9s8h du4w35lb" role="button" style="-webkit-tap-highlight-color: transparent; align-items: stretch; appearance: none; background-color: transparent; border-bottom-color: var(--always-dark-overlay); border-left-color: var(--always-dark-overlay); border-radius: inherit; border-right-color: var(--always-dark-overlay); border-style: solid; border-top-color: var(--always-dark-overlay); border-width: 0px; box-sizing: border-box; cursor: pointer; display: inline-flex; flex-basis: auto; flex-direction: row; flex-shrink: 0; font-family: inherit; list-style: none; margin: 0px; min-height: 0px; min-width: 0px; outline: none; padding: 0px; position: relative; text-align: inherit; touch-action: manipulation; user-select: none; z-index: 0;" tabindex="0"><div style="font-family: inherit;"><div style="font-family: inherit;"><div class="tv7at329 l9j0dhe7 thwo4zme s45kfl79 emlxlaya bkmhp75w spb7xbtv" style="border-radius: 50%; font-family: inherit; height: 36px; position: relative; width: 36px;"><div class="iyyx5f41 l9j0dhe7 cebpdrjk bipmatt0 k5wvi7nf a8s20v7p k77z8yql qs9ysxi8 arfg74bv n00je7tq a6sixzi8 tojvnm2t" style="align-items: inherit; border-radius: inherit; display: inherit; flex-direction: inherit; font-family: inherit; height: inherit; place-content: inherit; position: relative; width: inherit;"><div class="bp9cbjyn j83agx80 taijpn5t l9j0dhe7 datstx6m k4urcfbm" style="align-items: center; display: flex; font-family: inherit; height: 36px; justify-content: center; position: relative; width: 36px;"><i aria-label="Emotikoni lisamine" class="hu5pjgll bixrwtb6" data-visualcompletion="css-img" role="img" style="background-image: url("https://static.xx.fbcdn.net/rsrc.php/v3/ys/r/Ki8kffmnaPO.png"); background-position: 0px -164px; background-repeat: no-repeat; background-size: 34px 556px; display: inline-block; height: 24px; object-fit: cover; vertical-align: -0.25em; width: 24px;"></i></div></div></div></div><div style="font-family: inherit;"><div style="font-family: inherit;"></div></div></div></div></span></div></div></div></div></div><div class="scb9dxdr qt6c0cv9 dflh9lhu jb3vyjys" style="font-family: inherit; padding: 0px 8px;"></div></div><div class="pwoa4pd7 mkhogb32 n7fi1qx3 datstx6m b5wmifdl pmk7jnqg kr520xx4 qgmjvhk0 art1omkt nw2je8n7 hhz5lgdu pyaxyem1" data-thumb="1" data-visualcompletion="ignore" style="color: #1c1e21; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px; height: 732px; opacity: 0; position: absolute; right: 0px; top: 0px; transition-duration: 0.5s; transition-property: opacity; transition-timing-function: ease; width: 16px;"></div><div class="rq0escxv mkhogb32 n7fi1qx3 b5wmifdl jb3vyjys ph5uu5jm qt6c0cv9 b3onmgus hzruof5a pmk7jnqg kr520xx4 enuw37q7 dpja2al7 art1omkt nw2je8n7 hhz5lgdu" data-thumb="1" data-visualcompletion="ignore" style="background-color: white; box-sizing: border-box; color: #1c1e21; font-family: "Segoe UI Historic", "Segoe UI", Helvetica, Arial, sans-serif; font-size: 12px; height: 120.504px; opacity: 0; padding: 0px 4px; pointer-events: none; position: absolute; right: 0px; top: 0px; transform-origin: right top; transform: matrix3d(1, 0, 0, 0, 0, 1, 0, 0, 0, 0, 1, 0, 0, 0, 0, -1) scale(2.46465) translateZ(-1.46465px) translateZ(-2px); transition-duration: 0.3s; transition-property: opacity; transition-timing-function: ease; width: 16px;"></div>LiizaKazzhttp://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-64790314625195657572022-06-18T11:32:00.004+02:002022-06-18T11:32:27.888+02:00Pepu püsti ja aeda korrastama! Alates jaanuarist ehk siis juba viimased pool aastat olen nobedasti endale ja titele ja Henrykule tegevust otsinud. See pole just suurem asi värk, kui titt ei saa areneda ja mina ka kõngun oma mitteteadmistesse. Hirm on. Hirm oli eelmisel aastal selle eest, et mind lihtsalt visatakse titega tänavale. Hirm on selle ees, et ükshetk saab raha otsa. Aga samas - hirmul on suured silmad. Julge hundi rind on rasvane. Kõik need suurepärased väljendid, mis annavad mõista, et asjad polegi kõige hullemad. Vähemalt mitte minu asjad. Niimoodi seletas meil elu Eha Klaassen - iga kord kui sattusin klassi ette ja pidin ümber rääkima peatükki bioloogiast või geograafiast ja alustasin vestlust sellest, et ei tea, kas ka hakkama saan. Elus ongi nii, et tuleb hakkama saada. Teha pole midagi, joosta pole kuhugi. Nüüd ja praegu. Need ja ainsad asjad, millega toimetada ja tegutseda. <div><br /></div><div><br /></div>LiizaKazzhttp://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-6075965056737616272022-06-13T17:11:00.003+02:002022-06-13T17:11:44.205+02:00Hirmsad asjad<p>Natuke hirmus on. Sain eelmisel nädalal oma tööandjaga kokku ja korraga mõistsin, et mind ei taheta enam tagasi, et kohta mul enam sisuliselt pole. Õnneks kuulume suurde gruppi ja kuhugi mind ikka võib sokutada. Aga üha enam saab selgeks see, et noh klienditeenindajaks olemine, kes füüsiliselt peab olema ühe koha peal, ei ole minu jaoks enam väga mõistlik tegevus. Tahaks midagi suuremat ja paremat. Ja tahaks, et see oleks võimalik, mitte ainult unistustes, vaid ka päriselt. Loen Kristi Saare asju ja tunnen, et on võimalik, et tuleb lihtsalt ennast kokku võtta. Aga unistama peab. Lootma peab, tegutsema peab. Koos pojaga ja ilma. Igatahes. Alati. </p><p>Igatahes koos partneriga. Loodan, et me tuleme Henrykuga toime ka siis, kui päriselt läheb keeruliseks nii rahaliselt kui ka muidu. Samas, äkki ei lähe. Äkki lahendame selle järgmise paari aasta jooksul ära. Selle problemaatika kodukontori ja autojuhilubadega. Ses mõttes, et ma olen nüüd vist juba kuus aastat prantsuse keelt õppinud, samal ajal pole mul isegi juhilube. Aga eks see kõik tuleb omal ajal. Nagu ikka. Ses mõttes, et teadmine, et mul oleks nagu juhilube vaja, et normaalselt eksisteerida pendelkodanikuna Tallinna ja Võru vahel, nagu ma tegelikult tahaks eksisteerida. </p>LiizaKazzhttp://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0