17 mai 2015

Juhtub

Tõenäoliselt nägin täna keset Kadriorgu välja nagu mõni joodik - selle imelise veinipudelisse puistatud prantsuse vaarikalimonaadi pärast. Oojaa. Ja piinlik oli natuke. Tähendab - ettevõtjad müügem rohkem orgaanilisi limonaade ja palun normaalsemates klaaspudelites, mida taaskasutada. Aitäh.
Mõnikord tahaks lihtsalt magama jääda. Väga pikaks ajaks. Mõnikord jään ka. Täna olin näiteks kokku maganud 13 tundi. Enne seda jõudsin lõpuni lugeda Peeter Helme "Sügavas läänes" ja tundsin, et kurat mulle on antud nagu kondikava võimalikust romaanist. Ehh...

*
Käisin Kadriorus. Seal ma siis olen. Kõikide nende pisikeste peredega. Emade-isade-laste-vanatädide-vanaonudega. Minu puhkepäev tähendab võõraste inimeste jälgimist. Kajaka vannipardilikkust, kelle juurde jooksevad vähemalt neli last vaatama, et kas ta liigub ka siis, kui nad juurde astuvad. Ja loomulikult tuleb Nopi kohvikust osta kindlasti üks raamat.

Kommentaare ei ole: