ära sa räägi temast
pole see viisakas
sul on su uued
hoidjad ja hoolitsejad
ta surnud ja vallasema
mis siis et sinu oma
võtad ja valutad
närve ja sõnu
aeg on ju teine
elu on elu
räägid ju ikka temast
ja endast ja rõõmust
sõber sõnastab kainelt
su päritolu
värisevate kätega
kirjutad lahti
oma sõnade mõnu
ikka räägid ja räägid
temast ja temast ja temast
sest temast tuli su elu
võtad ja valutad
teistelgi sõnu ja närve
maailmas rohkem on
iseennast ja värve
ära sa räägi temast
kui ainult nõnda
sa julged.
* * *
piinlikud olukorrad
painavate vanatädidega
kes kardavad
murusse radu teha
ja keelavad teistel ka
minul tuksleb peas
see ainuke
rabav mõte
pole minu probleem
on minu rada.
*
tähitud kirjad
vanadelt meestelt
kaugetest aegadest
kui polnud veel igav
ja igaüks
teadis, et kes
on ta professioonilt
ikka kingsepp
või siga
ikka lõpuni
indentiteedi kriisita
mina kahtlen
enda olemasolus
mu töö nõuab ohvreid
ja mõnikord sõnu
suuri.
***
Loen noori plikasid
ma tänapäeval
täitsa palju.
Neis sigineb
kord kibedus,
kord melanhoolia,
kord lihtsalt nalja.
Ja nutan natukene
oma ehedust
neis naistes taga.
Mu uks on kinni
ja hing nii vaga!
Vaid vahel
initseerin musta pesu
oma kallimatest endistest.
Missiis et oli aeg,
kus ajasin ma aina taga
neid geeniuseid, kes polnud
kohe üldse vagad!
ja uskusin, et maailm
lihtsam on,
kui seisan nende
selja taga.
"Kae lollakat!"
te loete
ja mina
noori plikasid,
kel targad mehed
selja taga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar