31 detsember 2012

Maailma ilust

Niisiis. Väike Printsess ja tema Võlur. Võib ju mõnda meest niimoodi ka nimetada. Printsessi Võlur. Maag. Merlin ümarlauast, kes teab ja kuugeldab kokku kõik selle, mis teeb printsessi kuningas Arturiks ja Parzifaliks korraga. Noh ja eks Merlingi valitse. Teisiti ta lihtsalt ei oska.

Sellegipoolest.

Sellel aastal olen ma leidnud palju häid inimesi, kes hoolivad, kes tahavad maailma paremaks muuta. Inimesi, kellega kasvada suuremaks ja vabamaks, kellega muutuda rahulikumaks ja kuuldavamaks. Mõne mehe puhul olen muidugi avastanud selle, et ma tahangi, et ta oleks ja jääks.

Inimesi, kellega maailma muuta.


29 detsember 2012

*

Sotsdemmide värk. Jah, mu väike printsess kavatseb tõsiselt ka hakata valitsejannaks. Talle muide sobib see täitsa. Ja mina käitun nagu kihvatav vanamees. Homme peab kirikutesse minema. Ma ei tea, kuidas ma sinna jõuan ja kas üldse jõuan. Tommi saab jälle vanemaks 66 aastat vanaks või siis oleks saanud. Imelik.

*
Printsess on muide natuke pahane. Ohjeesus. Niimoodi see käib.


28 detsember 2012

Mõnikord me kasvame suureks ja mõnikord

on kummaline olla ilus vähemasti siis, kui härra R ütleb nii.

Seal ta siis on, see minu väikse printsessi geipoiss. Selline kümme aastat noorem ja kuidagi noh teate küll, võib öelda, et isegi kuidagi mingis mõttes see. Ma ei oska seda päriselt kirjeldada. Lihtsalt see. Ta tuleks ka kuidagi ümber nimetada. Huvitavaks, heaks, ilusaks - kõigeks eelöelduks. Kunstnikuks.

Nõuan endale aina uut soengut, asemele saan lause sellest, mismoodi mul on ilusad lokid. Kummaline. Eks ole.

Ma tean ju. Lihtsalt siin seisab mees, kes tegelikult ei mõtle, nagu mees ja just see teeb ta intrigeerivaks! Ja ütleb, et ma olen ilus. Ilma igasuguse muu huvita, kui et lihtsalt öelda. Ja seda on kummaline kuulata.

27 detsember 2012

* miss

Miss missliiding hakkab siis nagu sel aastal pöörduma juhtivaks. See on natuke naljakas tunne. Miss jääb, liiding kah jääb, aga lahkukirjutatult. Enesekindluse üledoos. Vahel ka aladoos. Aga pole hullu. Kasvame. Õpime. Jõuame. Tahame.

Järgmisel aastal uue hooga, alustame uue looga või siis pikendame vana. Gängid. Sõbrad. Uued. Vanad. Head. Ilusad. Ja nii edasi. Nii peabki. Eksju?

26 detsember 2012

Halva tunde teine jõulupüha

Kuidas on võimalik K.H. täitsa endast välja viia? Öelge talle, et ta jättis teid teie enda vanaema ja ema lõugade vahele ja ütles, et läheb paremasse koju? Noh, tegelikult see päris nii ei käi. Mul ei ole peikat. Pole vist kunagi olnud. On olnud inimesed, kes tekitavad kodutunde. Head inimesed. Gängki on üks osa nendest keerulistest ja huvitavatest intervallidest, kus elada ja olla.

Kodus käimine mõjus toniseerivalt. Mitte nagu näopuhastusvesi, vaid veel midagi, millele ma täpset nime ei oska anda, ainult tean, et see on hea. Mul on inimesed, kes mind armastavad. Ma pean lihtsalt nendesse uskuma ja neid hoidma. Kõik muu tuleb siis, kui ma tunnen, et minu ümber on harmoonia. Ja kurat, seda harmooniat tuleb ise tekitada,

Aga jah, minu Vihane Vend suutis mind väga vihaseks ajada oma solvumisega. Halvad tunded on täitsa okeid, kui peale seda tunnistad, et ka sinul on nende tunnete tekkimisel mingi omapoolne panus sees. Aga ei, seda asja minu vennal küll peas ei ole, et ka tema võiks kuidagi vähem solvuda minu teravuste peale, mis muide ei ole isegi temale suunatud. Rohkem nagu papale, kes õnneks suudab reageerida siis, kui ta minuga päriselt suhtleb mitte ümbernurga, vaid üsna otse.

Aga jah. Ju ma siis olin selle solvumise ära teeninud.


25 detsember 2012

Piraat

Vennalapsed osutasid sellele, et ühe kõrvarõnga kandmine viitab sellele, et olen piraat. Ja sis kui ma vastasin, et ma olengi piraat, sis küsis mu vennatütar, et kas ma varastan ilusaid printsesse. Mina vastasin, et ei varasta, et ma varastan Väikeseid Printse. Noh, tegelikult läksin ma väikse printsiga tülli või segadusse. Ma ei tea, millal me sealt väljume päris kahekesti tervelt. Loodan ikka veel, et me seda kunagi teeme. Jah. Kodus on väga äge!

Armastust. Mulle ka muide!

22 detsember 2012

* võlakarjus pluss poodlemine

müüa, osta ,müüa, osta, osta, osta, müüa, küsida, nõuda, aru saamata, kogu aeg

kes?

inimesed poes, praegu, jõuludeks - laristada raha

mulle pakuti tükimat aega spämmina laenu jõulukinkideks, juurde kirjutati et kevadeks maksad ära.

idiootne, eks

*
Väike tüdruk otsustas emale kinkida Tammsaare jõuludeks. Nutab leti ees. Õudne. Vale osa anti. Nagu neljas teise asemel, loomulikult tõde ja õigus. Neljas tõde ja neljas õigus, teise tõe ja teise õiguse asemel. Ümbris viitas teisele, sisu oli neljas. Vat sellist tõde pakuti ja sellist õigust. Aga kohe ta seda välja vahetada ei saanud. Vahetas hiljem - vahetas täitsa teises poes. Oli õnnetu. Oli minu leti taga nagu maailma kõigi Lindade algusläte.

Kommi oleks pidand talle tema pisarate eest andma. Palju, ilusat kommi, head ka.

Muide mu Kolleeg, see va Ilus Kolleeg, muud nime tal ju pole, avastas insuliini süstimise peale magusalaksu. Selline maiasmokk, et õudne. Sellegipoolest nii ilus. Või noh, kas ilus on õige sõna. Vist päris õige sõna ei ole. Karismaatiline. Jaa. See on kohe väga õige sõna.

+

"Läks kohe viis protsenti alla!" ütlesin ma õhinal püsikliendile. Ilus tüdruk oli. Missest et prillidega. Isegi Lenna Kuurma käib meie poes prillidega ringi. No tema pole prillidega ilus. Tema on prillidega pea nähtamatu. Jaa. Huvitav, kas Kuurmaa oli kahe aaga või ühega.

Noh, minu ilus tüdrukklient teavitas mulle, et kui ta selle id-kaardi veel kord sisse lükkab, et kas siis läheb veel paremaks hind ja vaatas niimoodi iluskelmikalt otsa. No minu poolest oleks läinud. Aga ei läinud. Noh ja siis ma vastasin ka nii nagu oli ja naljakas oli vastata, sest tema silmad vastasid minule veel kord. Jõulud, eks ole. Ikka loodad allahindlust.Tahad püsikliendiks poes, kuhu sa aastas korra jõuadki - raamatupoes. Jõulud, eks ole.

*

Armastust - võlakarjuse vastu. Palju!
Ja poodlemist! Poodlemist! Poodlemist!

20 detsember 2012

Mõnel päeval on oma naljakas algus

Elu on vist selleks, et aegajalt mitte tõusta voodist. Ja sellepärast mitte kurvastada, et oled tõusnud, aga sind pole kuhugi vaja. Onju? On jah!!!

Mu väike Printsess!

Ja lõpp tuleb ka huvitav, sest kell kuus pidi prussakatõrje tulema minu kodu puhastama. Jees. Muide prussakad tulevad kuskilt meelde. Suured prussakad ja Väike Prints. Aga selle asemel leidsin oma vana blogi, vanade aafrika jumalatega üles. Okei. Polegi kõige hullem asi, mida lugeda.

Viskan mõned luuletused siia:


*
nende laste taha
kelle vaagina
ja silmad ja suu
pistetakse täis
pipart

et ainult Abiku
tuleks välja
ja kaoks metsa
kellade kõlinas

ennast peab omaseks
Abiku - laste sees
haigusena

oleksin ema
kui ainult saaks
sest sõnast
mis ähvardab lõhata
aju ja käed
lahti

"sa pole praktiline
ma ütlen tõtt"
ma tean
vaatan tõtt

surund lapse suhu kommi
ta arsti juurde vean

mitte kunagi
ei või teada
kuulda, mõista

äkki ongi Abiku
pipraga aetud välja

äkki sama saab sõnaga

*

Sa mõtled
nagu vanaegiptlane
lõvil on jõud
papagoil laul
sinul su kitarr
ja mina ei tea enam
kuidas edasi minna
üksi või koos
segaduses
järgmises
segipaisatud
meie või sinu või minu
väljamõeldud loos

sa mõtled
nagu vanaegiptlane
võttes endale
hoolitseva
emaelevandi poosi
surudes londi
minu kaela ümber
seni kuni õhku ei ole
ja ma tänan sind
oma surma
ja taassünni eest 

*

ma ei taha enam
rääkida
miljoneid lugusid
mille lõppeesmärk
on ühtemoodi
missiis
surengi
kolmekümneselt
rinnavähki
autoõnnetusse
armastusepuudusse
ei hooli
olen halb
ja kuri
ja mida kõike veel
loen sõnu ja muusikat
olen hää meelega
Fausti pruut
missiis et ilma
missiis et üksi

ma ei taha enam
kedagi tahta
villand


*

ma tahaks vahel ennast peatada
ja siis jällegi langeda vabalt
ilma ainsagi küsimuseta maailma põhja
nii nagu ma poleks kunagi
maailma kõige kõrgemas tipus
viibinudki

ma tahaks vahel minna nii katki
et tükkidest saaksin kokku panna
sinu ja minu ja meie
ja siis ma mõistan, et lähengi
et olengi läinud
ja sina paned kokku
sõnades, pilgus ja naeratuses

 

Remo Savisaarelt olen selle laenand:


 


19 detsember 2012

Juhtumisi on mul kodus väga äge punane raadio

Mulle meeldib venekeelne raadio. Seal on kõike, alates ülivenemeelsetest ajaloosaadetest, lõpetades ülikirjanduslike saadetega ja vahepeal, hommikuti on seal väga huvitavad lood sellest, kuidas gaana ja nigeeria poisid tüssasid hiinlasi esinedes vene nimede alt loomulikult nigeeria kirjades, kasseerides sisse tuhandeid dollareid. Jaa. Lubades selle eest nii maagaasi kui naftat Venemaalt. Teadagi, millega selline ettevõtmine lõppes: nii nigeerlastele kui ka vene äridele Hiinas.

Jess! Kahjurõõm on ju eestlase kõige suurem rõõm.

Siis räägiti ühest kenast Kirovi lihakombinaadist, kus ühel ilusal päeval paar nädalat enne jõule otsustasid lihatehnoloog ja koristaja, et neil on jõuludeks rohkem liha vaja kui tavaliselt. Et mööduda valvurist lihadega, pidid nad lihatükid mähkima ümber oma keha. Ja sellega nad siis olidki ametis - sealsamas, vorstikesed roietele, ja mõni tissi alla ja peale. Neile sattus aga peale kombinaadi omanik, kes tuli paberitele järele. Just sellele protsessile, et vorstikesed tissi alla ja peale. Ja teadagi, millega selline asi lõpeb. Peale viitkend aastat töötamist nende teeneid enam ei vajatud.

Aga naljakas on see ikkagi - see vorstikesed roietele protsessi ettekujutamine.

Jaa.

Aga, mis ma selle kõigega öelda tahan: seda, et mulle meeldib inimeste initsiatiiv ja jaburus. Tekitab tunde, et nad on õnnelikud ja toredad. Nagu vahel minagi. Ja Märten Rattasepp sai Marie Underi stipi endale. Tubli poiss. Andekas ka.

Ahjaa:

Jõulud:

18 detsember 2012

Hea elu trikk on vürtsine supp

Minu porikarva hernesupp.

Hirmusõudne vanadaam, kelle käest oleks äärepealt jälle peksa saanud. Või ma kujutan seda kõike endale lihtsalt ette?

Ja Poeet ehk Kaur Riismaa sai nüüd päriselt ka Kirjanike Liidu liikmeks. Tuleb vist au anda.



17 detsember 2012

Tellimuse peale

Vanatädi toksib rahulikult pinkoodi tühja kassaaparaati ja eeldab, et küll see raha nüüd üle läheb või noh kuhugi läheb. Aga raha ei lähe. Pole kuskilt minna - minu kassasüsteem läheb hulluks. Lükkab mind rahaküsimisest ja üldse internetist välja. Mina vaatan mammi sõrmede all tühja kaardiaparaati ja naljakas on. Olen kannatlik. Kuskilt peab seda ju õppima. Kannatlikkust.

Väiksed lapsed ajavad marru.

Ikka veel pole selgunud miks.

Ah jaa, lapsi pole vist varsti juba üle pooleteise aasta kellegagi teinud. Võib-olla sellepärast.

Nüüd vist suutsin suhted kah sassi ajada ainsa tegelasega, kellega tahaks neid teha noh nii esialgu kaks tükki. Kaks tükki. Jah, nagu see kõik tuleks tellimuse peale. Ja vanadus kah, tellimuse peale. Et tahan saada vanaks ja unustada pinkoodi ja kõik muu asjaliku. Kaasaarvatud oma sünniaasta.

16 detsember 2012

Kadunud koht

Tegin oma tiiru, seda tavalist, Piritale. Nii nagu oleks Tamulale tiiru teinud. Seda tavalist. Lihtsalt selleks, et teha, et liikuda, et kopsud külma õhku täis saada ja siis aru saada, ahah olen kohal, olen inimene, liigun ümber maakera ja lumi minu kraesse. Armastan olevikku.

Oskan häbeneda oma häbememokkade
veidrat laata
oskan kaevata ja kaevelda
mehi põrgusse ja persse saata
aga sina, põrgusse saadet Poeet
hoiad mind ikka küsimusel
miks ma ei suuda
armastada mehi isamaata,
luuletajaid ja lõukoeri,
kuid armastan ju
oma õrritaval moel
kuningannalikult,
kuuludes juba ammu
oma Arthurile
missest et Parzifal

Ja kui ma sinna jõudsin, kus ma tavaliselt internetti istusin ja caffe latte tellisin, siis ei olnud seda kohta enam. Tuli välja, et seda kohta pole juba septembrist saadik ja korraga oli mul endast nii kahju, et hirmus hakkas.

15 detsember 2012

Pulgad

Pea pulki ja pohmelli täis. Natuke vanana tunnen ennast. Otsida üles inimesed, kellega maailma armastada kogu hingest. Elada elu, mida tahaks iga päev uuesti rõõmuga üle vaadata. Armastada inimesi nii nagu võimalik on armastada.

Ei, see on tore. See olemine ja selleks saamine, et oleksime.

Eile Eine minu tšempionitega.

Täna Eine minu maailmaga.

Ma ei suuda olla õnnetu. Ja ometi olen. Istun seal Kumu raamatukogus ja nutan ja nutan ja nutan, sest ta mind ei armasta. Ja nii ongi. Kogu moos.

14 detsember 2012

Tead küll, me oleme õnnelikud, aga ma ei ole ikka veel temaga koos

Te olete andekas ja tundlik - võib-olla ehk liigagi. Totakalt tundlik. Ebakindel ehk isegi. Seisma peab enda eest. Natuke raske on seista.

Ja Väike Prints tuleb vist tema mehisuses üle parda saata.

Loota ainult neile, kellele tohib loota.

12 detsember 2012

esteetilis-erootiline värk või nii



Polegi tükimat aega kunsti rüüstanud. See siin on Henry Darger. Päris tore pilt.

Üldiselt läheb mul John Updike i vaimus. Ja ehk pisut erootiliseltki - raamatute mõttes.

Aga härra Hans Baldung Grien



suutis mind küll täitsa sassi ajada - oma Kunsthexenitega.

11 detsember 2012

Miks ja kuidas sulle tiivad anda, kui sa ei olegi joonud Red Bulli

Sellele vastab minu uus öökapiraamat "Kohanemine".

Majandusraamatute armastamine on mul kuidagi pihta hakanud. Härra Tim Harford tekitab kohe kümme miljon mõttetera. Alates Donald Rumsfeldist ja Iraagi sõjast, lõpetades kasvuhoonegaasidega. Kuidas teha maailma paremaks? Mõni meist ikka loodab, et ta suudab seda paremaks teha. Vat nii. God bless America and some stupid Estonians as well, eks ole?

09 detsember 2012

* tulekut, olekut, jäämist

Kui sa tuled nii et, tuled, tuled lohutamatult, ja kui ma jälle hirmust, et sa ei tule, olen ennast kurvaks mõelnud, ja siis sa tuled, siis kassa tead, kui talumatu on sulle öelda, et nii hea on, et sa tulid. Et ma ei oska ette kujutada ka, et sa ei tule. Ma ise kogemata näitan sulle kogu sinu tulemise peale ust, olen solvunud, olen kuri, et miks sa üldse. Ja siis kui talumatu on sind mitte kallistada, sa ei kujuta ette ka. Ja siis sa vaatad mind, vaatad tasa tasa tasa, nii nagu vaadatakse kedagi, keda teatakse juba kurjaks saavat, aga kogu selle kurjaks saamise taga midagi sooja peitvat. Seda mu sõber, ma peidangi, peidan päris palju. Ja vahel on tunne, et sa näed läbi, lööd käega, lased mul kurjustada ja siis räägid hoopis olulistest asjadest. Ja kõik ongi korras.

Tulemine ongi vist kõige olulisem, teine oluline asi on kohalolemine, kolmas oluline on jäämine. Jäämine isegi siis, kui sa eemal oled. 

*
Mult küsiti, mis ma sünnipäevaks tahan. Hästi toredaid inimesi. Päris sünnipäevaks ei tahtnudki - nimepäevaks tahtsin. Iga seitsmes detsember on üks eriline päev. Vanaema mälestuseks võiks igaks seitsmendaks detsembriks napoleoni kooki teha. Peaks. 

*

*

*

Ja lund tahan ma ka. Ja Pildiloojat koos sõnumiga kummalistest tubadest kauges Tartus. Ka juuksuritubadest, kus ta avastab enda sarnasuse vanaemaga. Enda vanaemaga.
Ja Väikest Printsessi. Ja Melanhoolikut, kes heidab mulle ette Vallalise naise staatust. Ja Kulmukortsutavat Professorit, Leedit, Rõõmudaami, Udmurtitari, Poeeti, va Suitsetavat, ja tema daame. Noh Poeeti ei saanud, polnud vaja. Aga kõik ülejäänud tulid. Tulid ka pogenistid. Ja gäng, kelle ma enam-vähem kõik olen kirja saanud siia. 

Ja lund tuli. 

Palju. 

Ilusat. 

Otse taevast. 

*


*

08 detsember 2012

*

Ma olen vist väga rõõmus, et inimesed elavad elevust. Elevus elab mind ja see kõik, see kõik kasvab summa summaarum iluks. Hea ilu on.

06 detsember 2012

Petmata jäetud vaistud ja tahaks

Väiksel Printsil on pruta ja see ei ole Katrina. Ma ei oska eriti õnnetu olla. Aga ma ei tea, kuidas ma selle nigeeria filmi nüüd valmis saan. Jama. Vaistud ei peta.

Tahaks

ma tahaks ka habet
nagu mu papal
ja elukogumust
ja vuntse

noh vuntsid mul
juba on natuke

ma tahaks normaalselt palka
ilusat kodu
head sooja tuba
ja tegelikult

väikest printsi

tema habet, vuntse
tema pilli
millega tantsima panna
terve maailm

II
ma tahaks onni
mere äärde
kus ma juba kümme aastat
nagu kohe kohe

surev tõbine käin

ma tahaks
seda ehitada
kollaste akende, 
mereadrust katuse ja seintega

tahaks kohe
kogu maailma
valmis ehitada


III
ma tahaks uskuda
sellesse, et on, just on
mitte ei tule ega ei ole olnud
vaid on hea

selles samas pisikeses

ja kurjas ja külmas
ja ometi ilusas
väikeses maailmas

05 detsember 2012

Otsikanad leidsid LiizaKazzi

Aga enne otsikanasid räägin teile Edda Pauksonist, kes käsib oma juulikuus välja antud abimeest uutesse raamatutesse panna. Lett on nagu draamadeks loodud. Õnnetu vanamees, kes unustas leti taga oma pinkoodi - või noh pakkus mulle kõiki muid numbreid peale pinkoodi oma peas. Ehk siis pangakonto numbri ja isikukoodi. Vaene tädi tema kõrval. 

Õnnetu naine, kellele ma ei müünud viieprotsendise soodustusega postkaarte, sest me ei müügi postkaarte allahindlusega. Tema kättemaks on väga magus, ta seisis peale ostu leti taga ja ootas järgmist klienti. Et äkki järgmisel on mulle ka etteheiteid. Oli. Ma nimelt ei teadnud, kas see kalender 2013 on Olioni oma või mitte. Ja seal ta siis lehvis selle teadmisega ukse poole, et milline rumal klienditeenindaja, kes peaks hommikust õhtuni endale selgeks tegema, millises kirjastuses üks kalender või raamat välja antud on. Võimalik. 
Milliste otsikanadega saab leida liizakazzi tera?

Ikka sellistega:

milline sa oled milline tahaks olla
2
armastusest
1
mida minust tahad
1
milline oled milline tahaks olla
1





Vähemasti on sedasi leitud minu 
statistika järgi minu blogi. 

Jeei. 

04 detsember 2012

Reklaami

Avastus - süüa on raske. Mitte et see minu jaoks kunagi eriti kergusi oleks valmistanud. Aga vahel on tõesti raske. Töö juures näiteks - suisa võimatu. Kõikidel on jõuluostud. Mina olen jõulumolkus, kes sunnib jõuluoste sooritama raamatupoes. Jaa.

Ja Kafka ja poola luule.

See ongi juhtunud vahepeal.

03 detsember 2012

*

Krista Kaera koolitus oli lõpuks üsna masendav. Ja masendav on ka see, et kellelgi pole raha, et raamatut osta ja seetõttu muutuvad raamatud aina kallimaks. Vaikus.

02 detsember 2012

Lugusid aastatetaguse mina surmast

Keskapilte on imelik vaadata. Hing on vahel täitsa täis. Ja ma ei teagi enam mida. Sappi. Solvumist. Mille eest? Inimene on kummaline olla. Praegu miskipärast tunnen ennast eriti vihaselt, solvunult ja mida kõike veel. Enda emotsioone lahti muukida või nende jälgedes niimoodi käia, et ei muutu vihaseks, vaid saaks endast lõpuks paremini aru, vat seda on raske teha. Tunnistada vigu või armastust. Mõlemad on üsna kriimulised ja armilised - juba ette.

01 detsember 2012

Surkida teiste haavades ja teha filmi

Ajurünnak on kolekasulik. Kasukole. Avastasin, kuidas minu jaoks on probleemiks inimsuhted. Jah. Ilus tüdruk ja normaalne tüdruk, miks nad on sõbrad. Lihtsam on ilusatel olla sõbrad või normaalsetel. Poisid on tavaliselt mitmekülgsemate ringidega, aga võib-olla pole ka. Ma ei ole selles üldse kindel. Lugu sellest, kuidas sa ei saa oma lapsepõlve parima sõbraga kokku, sest sul on tugev hirm tema pärdikkoerte ees, keda on tervelt kolm. Aga sa ikkagi tahaksid kohutavalt kokku saada ja rääkida. Külla kutsuda või külla minna. Mida sa siis teed? Kuidas sa selle probleemi lahendad?Või lugu sellest, kuidas omatänavapoisid jagunevad kahte kampa ja püüavad vingeimat lumekindlust ehitada, teise kindlust saboteerides ja rikkudes. Kuidas see lugu lõpeb? Kellel tuleb vingem kindlus? Kaks köögitooli armuvad teineteisesse, aga nad asuvad alati üle laua ja ei saa kuidagi teineteist puudutada? Mida teha? Kuidas inimesed teineteisele lähemale istuma panna? Toolid lahendavad probleemi kaua.

Miks lumetormi satuvad just need inimesed? Kes nad on teineteisele? Mis juhtub siis kui see üks jääb kadunuks? Ja mitte kauaks vaid väga kauaks?

Kuidas mängida valet ja tõde - niimoodi, et kõik võidaksid?