18 juuli 2019

Sagadi ja mõrvalood

Seoses maikuus, 27. kuupäeval ilmunud "Risti soldati mõistatusega" sõitsime meiegi - Henryk, kolleeg Meeli ja mina Sagadisse kuritöödest lugusid kuulama ja kaema, kaema, kaema, kaema lossi. Nüüd aga endalegi imestuseks tabasime end suurepärasest situatsioonist. Keset nädalat, keset tööd, saime oma argistest mõtetest kuhugi 17. sajandi lõppu või 19. sajandi teise poolde ronida, ilma et naeru kinni pidada oleks suutnud kohati. Meie vahva Sagadi krimka lipsustatud autor Ain Kütt rääkis naljakaid ja võikaid seiku erinevatest eesti mõisatega seotud kuritegudest. 

Seisusekohaselt talupoegi kooriv ennast aadlikuks ostnud mulk Jaak Kissast näiteks. Valerahategijatest vennaksed Rennenkampfid, eriti see kõige vanem, kes Piiteris otse rahapressi kõrval töötas! Oh seda rikkaks saanud Rakvere mõisa, mille puhul polnud sugugi kindel, kust see rahakene küll kohale jõudis ja sai! August Friedrich von Kotzuebue, kes lisaks sellele, et oskas imelisi näidendeid kirjutada ja tänu kellele on üldse alguse saanud eesti näitekirjandus, saadeti Balti kubergmangust Immanuel Kanti linna Köningsbergi, kus ta ajas oma ilmselge venemeelsusega kõik inimesed lihtsalt hulluks. Solvas, solvus, kirjutas paskville koledast Preisimaast ja tegi, mis talle aga pähe kargas, et oleks ikka suur Tsaari-Venemaa. Ja muidugi lasti ta selle peale maha! Kogu Euroopa oli kas šoki seisundis heas mõttes või halvas mõttes. Heas mõttes olid olukorraga rahul ikka preislased, pahandasid venelased ja austerlased. Ühesõnaga väga vahva ja kaasahaarav öömuuseum oli! Silmad lõid kohe särama. 
  

Aga siit siis minu vaatamisväärne Henryk pilguga tiigile. Tegi printsessi! 

Ja loomulikult peategelasest raamat, mis tegi modelli!

Kogemata sattusime ka Viitna kõrtsi, mis figureeris mu mõni kuu tagasi loetud raamatus "Vana mees tahab koju". Väga ehe kogemus oli. Järgmine kord teame, kus peatuda.

Kommentaare ei ole: