Tatine nina ja magamatus - esimest aastat sõimelapse ema ja isa paratamatus. Valesti kooli taritud tööd ja hunnik veidrust, mis tekib tunnis, kui õpilased saavad aru, et sa oled natuke hajameelne olnud. Ja oledki hajameelne. Miskit pole teha! Asjad liipavad paremat ja vasemat jalga ja kolleeg sibab uksest sisse, see kolleeg, keda sa ei tea ega tunne ja küsib, et mis teha eesti keele õpetajat on tarvis, aga sinusugune - endiselt pooleldi libaintellektuaal, kes on endiselt hinges raamatumüüjanna ja eelkõige titemamma ja üliõpilane ja moodsa tantsu fänn (või on see etenduskunst, mida sa tahaksid vaatama silgata kord Sõltumatu Tantsu Lavale, siis Kanuti Gildi saali!), lugeja igast psühholoogia raamatute lugeja, kes tahaks, et tema tunnis tunneksid õpilased end eelkõige inimestena, kellel on põnev ja kes on toimekad! Igatahes tööd on palju! Tulge ka tööle head sõbrad! Natuke hirmus on ka! Eriti jaanuaris. Aga mina olen endiselt nahaal! Pingutan! Toimetan! Annan endast viimast!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar