Viib ja toob

Asjad, millest meile ei räägita, kui keegi annab meile raha. Lapsevanemad ei teata oma lapsele sageli, et tavaliselt ei tule raha niisama, no minul ei olnud niimoodi, et keegi oleks sellest rääkind nõnda. Vanaema pingutas, rabas, rahmeldas - sai pisikest pensioni ja oli õnnelik? Kas oli? Isa on eluaeg rabanud tööd teha ja kui ta pole tööd teinud, siis on ta lihtsalt nautinud ilusate inimestega jutustamist, olgu ta kuitahes vana, see on siiani üks ta lemmikhobisid. Elu. 

Igatahes mina sain oma raha viite eest põhikoolis. Ja mingit raha sain ka pärast vanaema surma ütleme nii, et toitjakaotuspensioni taolist raha. Sellega ma elasin. Tegelikult liiga kaua. Säilis selline peaaegu võigas arvamine, et kuskilt see raha ikka tuleb Praeguseks ma juba enam-vähem tean, et ei tule kuskilt ja kuidagi. Mõnele on antud seda rahategemise annet rohkem, teisele vähem. Ja mina sain sellest teada alles 28aastaselt, et mul toda rahategemise annet polnud ja ma olin suht kogu oma elu omamoodi ära raisanud otsides ikka paremat ja uuemat kohta, kus olla, lihtsalt olla ilus, väga harva ka tark. Kirjutamisega ma ju ka otseselt raha ei teeninud, pigem etenduskunsti ja teatrikunsti, sain selle eest tasuta etendustel käia. Seegi suur pluss täiesti väikese palga juures, millega tuli hakkama saada. Ja siis toimus väike muutus. Ma sain elama kuhugi, kus tuli maksta vaid pisikeste kommunaalide eest ja elasingi siin nagu mõni miška. Siiani elan. Praegu on lihtsalt see minu kodu ja näiteks hetkel see natuke hallitab ja natuke teeb veel trikke, millega järgmised pool aastat oma tegevust väljaspool tööaega sisustada. 

Elu on selline eksole. 

Mida rohkem sa millessegi investeerid, olgu see suhted, kodu või mistahes muu asi, seda rohkem see sulle varem või hiljem tagasi toob ja mis seal salata ka viib. Igatahes alguses kindlasti viib ja siis ühel hetkel hakkab tagasi tooma või kui oled kogemata halvasti valinud, siis viib kohe topelt. Loodetavasti ma siis õigesti ja õige asja nimel pingutanud kogu oma elu.