Kui ühel hetkel lakata uskumast muinasjuttudesse, siis lakkad aeglaselt tegemast neid asju, mis teevad sinust inimese. Hannah Arendt kirjeldas, kuidas mõned naised ei kamminud juukseid, ei pesnud ennast meeleheitest juudilaagrites. Nemad ei suutnud enam uskuda. Mis on usk? Ei, see pole meelepete, see on see, mis annab meile mõtte. Perekond? Lapsed? Mees? Naine? Miks ma tahan sellesse uskuda? Miks meie tahame sellesse uskuda?
Kuidas sellesse uskuda? Või kuidas uskuda inimeseks olemisse? Üleüldse? Kuidas mõista, et sellel kõigel on mõte? Et me ei sure niipea ära? Kuidas uskuda armastusse? Kuidas?
Tema. Ja elu saab täiuslikuks. Elu saab vabaks. Elu saab õiglaseks. Elu on tõde, mis on täidetud kõikidest pisiasjadest, mis moodustavad lõpuks terviku, mis kisub kaasa, kisub avatuks. Teeb meist meie. Ise loomustab meid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar