12 mai 2014

Nopkohvikust nopitud silmad ja sõnad ja suud

*
Äralendamise lootus
väiksel tüdrukul on ikka olnud,
ema kleepis selga
paar plastist tiiba
ulatas võlumiseks
või tagumiseks
tähega lõppeva
plastist toika

ja nõnda see ingel karjus:
"Tugev naine! Tugev naine!
Iseseisev tuleb olla!"

Kui suureks kasvas,
helistas vanale isale
ja nuttis teispool toru,
et plastist tiivad
ei andnud lennuvõimet,
et toigas ei muutnudki
maailma.

Isa teatas, et juurde
tuleb võtta,
et tütar on liiga kõhn
tugev naine on toekas

mitte väike, karjuv ja vihane.

*
Hirm on suurem
kui Shakespeare

ta taob oma
lugusid peenelt
nagu vähkkasvaja
sisemusse
deformeerunud rakke

ja siis on
kõigil mõte
hullumeelsusest
homokeelsusest
menstruatsiooniverest
kontrollimatusest
millega on
võimatu haakuda.

*
väikestel lastel on
omadus mängida
peitust
minu leti taga
harrastada silmsidet
teadmist

et olen kõige
napakam müüja
vist

aga neile sobib

*
kui me sinuga va hull ja ühte
mu lemmikpoetessi armunud
poeet
mööda Tartu tänavaid kõnnime
mõistan su vaikust ja rõõmu
mõistan su kilget ja tarmu
mõistan, et inimestesse
sa klounipoosis tardud

umbes nagu mina
poolparalleelselt

kardame kahekesti
uhiuue luule õhtul
vanu mehi ja klišeesid

ikka teineteist
toetavalt ja tardunult.

Armastus

I

mõnikord  ma ei küsi
endalt muud
kui küsimusi
armastuse kohta

vastab alati minu isa
triigi riided
pane endale meiki
näkku
mitte kotti

jätan kõik tegemata
lähen linna peale
ja tunnen end süüdi

meikimata näo
triikimata riiete
ja punaste sukkade pärast

ehk leian lunastuse
muul moel
kui see armastus

II

torditükk kukub
ninaots ülespidi
taldrikule

huvitav
kas nüüd
võtan naise
ebamaise

triikiva ja meigitud
sellesama kelle nimel
aastaid mittesüües
streigitud.


Kommentaare ei ole: