Kurbus

Lähen sõnu taga otsima. Lähengi. Käed taskus ja silmad natuke liiga kangete prillide taga niimoodi, et kõik varjud siniselt kumavad, kui natuke pead pöörata. Ma ei näe. Tead, sõber, ma pole kunagi näinud. Tuba on koristamata, täna pühkisin natuke põrandaid. Lugesin Brodskit. Ja ainus, mis meelde tuli, oli kinnismõte. Brodskil oli ka, aga minu kinnismõte kirjutab ise luuletusi ja tema luuletustes on ka rõugud ja aidad ja rehed. Ainult erakuid sügavates laantes, selliseid Rubljovi tüüpi kunstnikke, kes armastavad ainult Jumalat, tal pole. Ta ise on. Ma ei tea, kas ta armastab jumalat, midagi sinnakanti. Vahepeal armastas eesti suurkirjaniku lapselast, nüüd väidavad, et tal ei ole kallimat. Küll ta tuleb. Ja mina olen ikka natukene õnnetu. Kinnismõte ikkagi. Nendega tehakse asju.

Üleeile käisime sõbraga kinos. Naljakas oli. Ta pani käe põlve peale, nihutas kõrgemale. Ma ei tahtnud. Võtsin selle pihku ja hoidsin mõlema käega, et ta enam ei teeks. Ööseks panin kõrvaltuppa magama, hommikul ronis minu voodisse. Nii nad seda teevad, tulevad meie ellu. Võib-olla samamoodi ronisin mina kinnismõtte ellu. Ma olen ju tegelikult tore tüdruk, nii nagu mu sõber on tore mees, lihtsalt tal on naine ja lapsed. Ja ma ei taha temaga muud teha, kui vahel aega surnuks peksta, võib-olla tahtsin ma kinnismõttega sama teha. Brodskil oli kinnismõte - tollega ta ainult luuletas. Lõpuks oli tal piinlik. Minul on ka piinlik, aga ma ei oska teisiti. Lihtsalt ei oska.

Täna hommikul unustasin telefoni koju. Mõtlesin Tartusse sõita. Jõudsin bussijaama ja ostsin juba oma piletidki ära, aga siis võtsin sularahaautomaadist raha ja unustasin kaardi sisse. Seal ma siis olin, maailma kõige õnnetum inimene. Kellelegi helistada ei anna, sealt Tartust, et ma ei tule või kui tulen, siis laenake raha või mõelge tagasisõit. Imelik on, kuidas mõni päev kohe mitte kuidagi ei lähe.

* * *
mul on sõber,
kel polnud lipsu ega sõlme
ega enamasti sõnu
ainult pill
ja hiina keel
ja maailma muutmine õlul

* * *
kõik nutavad taga
rõukusid, õunapuid
ja armastust
mu raamatuis

*
meil ei lubatud nutta
öeldi
puuakse üles

*
Minu väike õeke sai täna 25. Imelik lausa, kui kiiresti nad kasvavad.

*  *  *
Kuidas minna keele taha
või tunnetusest ette?
Kuidas jõuda läbi oma
naha päikse kätte?