ma tean kellest sa räägid
või ei tea
vahel ma palun jumalat
et sa räägiks minust
et sa puutuks mind
või minusse
nii nagu peab puutuma
inimestesse, keda ihaldatakse
kelle lähedus ajab ihu ja pea
sassi ja kihevile
* * *
selle linna valgus
valutab mind laiali
öistel tänavatel
kiusan väikest printsi
tegelikult tahaks lihtsalt
ta kaasa võtta
oma tuppa
oma tumma narivoodisse
suruda pea tema õlale
ja hingata sisse
tema maiteamillalviimati
pestud ruudulist pluusi
ja rääkida
et
kõik on nii imelikult hästi
hommikuti kui ma tööle lähen
ja õhtuti kui ma puhastust loen
ja siis kui ma teda levikas näen
surun oma pisikese keha
tema kehale ja tunnen
ta on oma
katsun ta vilepilli mängimisest
külmi sõrmi
kahe käega ühte kätt
pigistan
ta on oma
----------
Homeros
ilus mees
see luuletaja
habemega või ilma
silmadega või ilma
sigaretiga või ilma
haistab õhku
ennast
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar