13 aprill 2012

unesegaselt maalt

eimina ei tea
ei keegi tea
hommikutundidel
vaatame silma
teineteisele

olen sust ilma
olen su sees
olen su silmas
võrkkesta vahel

tõmblen ja tantsin
minna ei või
ei ära ei teiseks
saamegi ehk täna
me hoopiski teiseks

ehk isegi teineteiseks

Antony Gormley (1950)
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

tänane hommik ei ole malbe, ta on kuri ja kahkvel, unustasin jälle putru süüa, nõrkus tuleb peale, lihtsalt keset linna, ei jõua sellest toompeast kaugemale, süda lööb nagu hullumeelne, hea veel et seisma ei jää, hea veel, et nuuksuma ei hakka ja mind vastu maad ei suru, et ärgu ma enam liikugu, et olgu ma vait oma pükstesoovidega, aga uusi pükse on ikka vaja ja mitte kahekümneeuroseid, sest see tähendaks nälga, aga nälg ei ole hea, ja mitte mingisugustest nõmedatest keskusepoodidest, kuhu inimesed tulevad, ostunäljaselt teadmata, mida neil tegelikult vaja oli ja kas üldse oli. ma tahaks olla praegu nagu minu vanaema oli, teadlik igast sendist oma taskus, teadlik iseendast, kui sendist oma taskus, takseerides hetkede pinnal iseennast.

aga pükse ma sis täna ei osta, ei osta jah, homme võib-olla ka mitte.


Kommentaare ei ole: