04 august 2013

Intsidendid introvertide ja informatsiooninäljas ekstravertidega

Raamatupoodi tullakse rahusse või siis raamatutesse, mis aegajalt võivad tähendada ühte ja sedasama. Raamat on introvertsetele inimestele, kes ei lobise järjepidevalt nagu mina täna. Ilmselt oleks ma terve poega lobisenud ja IlusatKolleegi endast välja viinud ja igasugu hullusi teinud, kui oleks saand. See on emotsioonide mänglemine mu sees, mis ei saa mitte mingitki pidi otsa. Joonas käis külas. Temaga on mul alati lõpmata lõbus. Kallistasime jutustada üle terve poe. Ta tuli hoopistükkis IlusatKolleegi vaatama. Tore, et tuli. Tegelikult on Joonaski ekstravert.

Ekstravert on see inimene, kes tuleb poodi, et saada ja anda elamust. Täna ma kohe tundsin, kuidas ma pean muutma rõõmsaks kellegi päeva- selle vene paarikese oma, kes tahtis kuulda eesti muusikat. Määrisin kaela ja kuuldavaks Mari Kalkuni ja Silver Sepa  Kui teil on midagi džässilikku ja folgilikku koos tarvis, siis võtke nemad. Džäss jällegi on introvertide muusika. Need inimesed, kes ei tantsi, ei räägi, ei naera. On vakka. Ootavad ja siis jällegi võivad sulle pikalt ja laialt lahti rääkida, mida nad asjast tegelikult arvavad. See on Ivo muusika. Fantaasiarikas ja keerukas ühteaegu.

Head tahtsin ma ka tädile, kes tuli tarokaarte ja -raamatuid otsima. Sellele tüdrukule, kes ostis kaardi ja kellelt ma korraga, tema jahmatuseks küsisin, et kas talle meeldib lagrits. Ja korraga ta vaatas mulle naerdes otsa ja vastas, et ei talle ei meeldi lagrits, et see on kohutav komm. Ja mulle oli vähemalt kolm inimest enne teda öelnud, et neile ei meeldi lagrits. IlusKolleeg oli maguasisus ja talle meeldis seni kuni talle tuli meelde, et ta on väga palju magusat süüa ei tohi. Ainus inimene minu poolel.

Nendele va introvertsetele ja ekstravertsetele tuleb erinevalt läheneda. Introverdi viid riiulisse ja ta peaaegu, et palub, et mine nüüd minu juurest minema, kallis klienditeenindaja. Ekstraverdid vaatavad sulle õhinal silma ja loodavad, et nad saavad sinuga jutu peale. Ja vahel saavad ka - räägite terved maailmad kokku.  Üks tädi kukkus mulle rääkima oma dieediprobleemidest, teine tööalastest asjadest, kolmas neegritest. Kõik vestlused on alati huvitavad olnud. Introvertsetele ütled tere ja nad vaatavad sust kergelt mööda ja vastavad samaga, lootes, et sa neid enam poeskäigu jooksul ei tülita, kui siis mingite banaalsete küsimustega, et kas olete klient, kas teil on kilekotti vaja. Ekstravertsetele ütled tere ja nad naeratavad vastu, kui neil on midagi küsida, siis nad küsivad ka võimalikult ruttu. Aga muidu - teevad va tiirukesi poes ja naeratavad ja naeratavad ja naudivad, et sina naudid oma tööd. Kassasse tulles tahavad nad saada sinult rohkem kui banaalset pläbisemist. Nendega koos olles võid nautida julgust rääkida ausalt ja kuulata ausalt ära.

*
Ahjaa, ma miskipärast määrisin feissaris Esa Saarineni raamatute nimekirja ka minu lemmikraamatu "Suure unenäoseletaja", mis tegelikult on Tamara Maunoneni kirjutatud. Sellest ma sain muide täna aru. Vahepeal olin ma ennast korralikult lolliks teinud. See koguni meeldis Karl-Martin Sinijärvele. Noh, kui päris aus olla, siis mul ei oleks midagi filosoofiliste unenäoseletajate vastu. Lihtsalt lapsepõlves seletas minu und Tamara isa abiga või siis vanaema. Kõige hirmsamad unenäod on seotud mulle kallite inimeste surmaga. Memm nägi ema surma ette vähemalt kakskend aastat varem. Mina kuulsin memme surma ette vähemasti pool aastat varem. See on tegelikult hirmuäratav tunne. Sa lihtsalt tead, et midagi juhtub. Päris selgelt seletada ei oska, aga midagi on su teadvus endasse võtnud ja viinud protsessi lõpuni - teavitades sind aastaid varem tulemustest. Miks?

Olen ühe kliendi poest sõna otseses mõttes minea ehmatanud looga, mis šokeeris, sest ta tahtis kaartidega ennustamist õppida. Vaatasin talle otsa ja rääkisin, et kord ennustati ühele inimesele surma ja mitte vanale inimesele, vaid noorele, väga väga noorele. Öeldi, et sünnitab lapse ja sureb. Ja ta surigi, jättes maha väikese tüdruku. Ennustati, et tüdrukust saab hea inimene. Liiga aus ja liiga terav sai. Oleneb nüüd, mis otsast teda heaks inimeseks võib pidada. Ahjaa, ma sellest ei rääkinud. See oli ennustuse viimane ots. See oli mustlanna mäng. Aga ennustus mu ema surmast oli juba vanaema unenäos olemas.

Ilusakolleegi jaoks on klienditeenindaja töö mõttetu. Introvert eks ole on normaalne inimene, kes uurib arvutis järele kõik, mis on vajalik teada mingi kauba kohta. Tuleb poodi ja siis lihtsalt ostab selle ära. Läheb kassasse ja laseb piiks-piiks-piiks teha.Nii nagu me kõik arvame ennast olevat, sest oleme ju kõik tulevikuinimesed. Mina näiteks täna ei olnud. Ma eelistaks alati teist inimest, kellelt informatsiooni saada igasugustele guuglitele ja muudele õudsetele asjadele, mis meid ümbritsevad. Muidugi tähendab see aegajalt ka seda, et ma jään väga paljust informatsioonist ilma, et ma tegelikult pläbisen, mitte ei räägi asjalikku juttu. Samas, miks ma pean kogu aeg guugeldama, et saada kõige lihtsam vastus kõige tavalisemale küsimusele, kui mul on ühelt poolt põhjus, miks ma võiks pöörduda enda kõrval asuva inimese poole ja teisalt (introverti, ehk siis IlusatKolleegi ma tüütan ja ajan sellise käitumisega hulluks) temaga suhelda. Mõni võib minu suhtlemishimu muidugi energiavampiirlusena võtta.

Musti stsenaariume on niisiis intovertsete suhtlemispaaniliste inimeste seas. Mõnel lihtsalt on arvamine, et kuidas sa siis ei teadnud, kessa siis olid, kussa siis olid, kui pauk käis, kassa siis ei lugendki guuglist järele, et kuidas see pauk käis. Ei lugend jah. Mina olin puu otsas, mängisin primitiivset ja lollakat ahvi. Ausõna ei guugeldand. Sinuga  tahtsin rääkida ja sina olid vihane. Ole siis.

Vaatasin vihast IlusatKolleegi, kes aeglaselt läks veelgi vihasemaks. Ja mulle tegi see nalja. Sellist sadistlikku nalja, kus sa tead, et lähed üle piiride, mida on sulle raske andeks anda, aga kuna tegelane peab sind välja kannatama, sest ta on sinuga tööl, siis sa muudkui lähed ja lähed.

Üle igasuguste ekstravertide ja introvertide piiri.

*
Ja jah, ma julgen ennast lolliks teha.


Kommentaare ei ole: