18 jaanuar 2014

Lahkuminekute mägi

Inimestel on komme tulla ja minna. Tulla ja minna. Klammerduda. Saada kirglikult armastatud ja siis rahulikult ka. Olla sõbrastatud. Kui mul siin va kriis tekkis herr Riga, siis ma ei saand muffigi aru, et mismoodi ma siis nüüd edasi pean minema. Valus oli. Aga valesti oli ka midagi. Alati on midagi kuidagi valesti ja siis saab mõistus otsa ja teisel pool arvutit, kuskil märksa suuremas toas ja vaiksemas olemises elab keegi teine. Elab Karla või Liina või keegi, kellele oma südant puistata. Elab Lauriito. Elab. Hingab. Voolib vaikselt välja oma pettumist elus ja armastustes, mida on ikkagi on. Hoolimata sellest, et vahel kogu hingest pingutad, et ei oleks, aga on.

Mina tean, et pettumus on alati kahepoolne. Ta on küll minust tulev, aga lõpptulemusena teistelt saadud reaktsioon minu käitumisele, mis tavaliselt on see, et nad lükkavad mind eemale endast. Ju siis pole mingil hetkel adekvaatselt olnud. Või pole ma lihtsalt enam moes. Kuulnud šokeerivat väljavihastamist KM peale SG poolt, siis jõudis mulle korraga ehmatavalt kohale, et KR võib KMiga koos olla nüüdsest natuke out. Ja ega mehed ka valivad ju moe pärast. Ja mingi mood tõmbab neid mingi moe juurde ehk siis mingi naise juurde, kes riietub, käitub, lõhnab, liigub, nagu neile kohane on või kohalik või nende moodi. Ega mees sulle ikka hea meelega seda küll nüüd ütlema ei tule, et tead, mu endine tüdruksõber oskas koristada ja tal oli pärismantel ja ta lõhnastas ennast ja ta ei joonud, ta ei joonud kohe üldse. Ta sai vihaseks, kui ma pükstega ringi käisin, kus on augud. Ta sai kohutavalt vihaseks, aga ei parandanud ära ka. Ja ometi ma igatsen seda taga, et ta oleks, olgu või vihane. Aga olgu olla.

Mu kursusõde elas endast kümme aastat vanema mehega, kes oli ärimees. Nad tutvusid kuidagi kummaliselt, kuidagi valusalt, kuidagi nii nagu inimesed ikka tutvuvad, kui neil pole midagi muud teha kui tutvuda. Mitte sõbraks saada vaid tutvuda. Tutvumine arvutis, tutvumine olukorras, kus sa ei näe teise inimese reaktsiooni oma kehalisele olemisele. Tutvumine ja saamine selleks, kes too inimene on, vähemasti keeleliselt. Aimamata seda, et too tõepoolest ei mõista kirjandust, keelt, sõnasulandumist endaks, armastust selle vastu mis lihtne. Pärast kolme kooselu aastat otsustas mees, et talle pole enam mu sõbrannat vaja, justnimelt 25lt läks mu sõbranna päriselt halliks, läks kohe korralikult.

Mina ei ole läinud ühegi mehe ega naise pärast halliks. Karla ütles, et on hirmus, kui Katrina osutub neutraalseks kõigi suhtes. Aga mul on ausalt öeldes hirmus kellegi suhtes ka suurt soojust üles näidata. See on tüütu. See on vastik, kui ma ei ole kindel, et seda talle vaja on. Kaurile on mind vaja täpselt nii tobedalt, nagu ma olen. Sa oled minuga ägedasti. Jah, enamasti oksendav ja kui ei ole oksendav siis vähemasti menstueerin ma korralikult, nagu kõik naised, kes viitsivad Kauri eest hoolitseda. Kauri ennast ei pruugi pärast kogu seda kammaijaad, mida ta siin ikka aegajalt korraldab kellelegi ühel hetkel enam vaja olla.


Kommentaare ei ole: