Miks? Tühikäigud, intiimsus

Minu linn - minu mahajätmata, minu kehasse hangunud, minu minukssaanud linn. Minu lihakssaanud armastus, minu šokolaad, minu mees, minu lõhkiläinud olemata olnud armastus kellegi vastu, keda ma ei ole veel kohanud, minu vaene isa, kes kardab minu pärast, minu õhtusöök, minu lõuna, minu arvuti, minu intiimsus, minu minaise, minu heldimus, minu hirm, minu surm, minu aeg, minu raamatutekuhi. minu elu.

*
Käisin Jen Davist eile kuulamas EKKMis. Päris naljakas oli. Eriti see hetk, kui Rebekka Põldsam küsis, et kuidas ta kommenteerib seda, kui ebamugavalt naised ennast tunnevad oma kehas ja mehed jällegi on ülimugavad oma kehas. Muidugi tahaks vastu vaielda, et olete ehk näinud ülikõhnasid ja väikeseid mehi, kellel puudub Woody Alleni nahaalsus. Aga see pole praegu oluine. Jen Davis vastas, et teda ei huvitanud ennast pildistades naise ebakindlus, vaid pigem intiimne ruum ja sellest läbi minemine. Ausalt öeldes minul tekkis kohe tahtmine ennast pildistada kõikvõimalikes olukordades. kasvõi praegu feisbukitades. Oma imepisikeses kodus. http://www.jendavisphoto.com/

*
Miks küsimused tekitavad õõva. Sa ei tea, mida neile vastata.

*
Kolm hirmuäratavat intiimsuseületusmomenti:

1) Kui ma A-ga skaibis olles avastasin, et mul on imelik olla tema ees alasti.
2) Kui ma J-Kd üle kuu aja kohates avastasin, et ta on minu jaoks liiga noor.
3) Kui ma K-ga hotellis olles avastasin, et ma ei julge seksida ja ma ei ihalda teda tegelikult.

Kõik oli vale või tühikäik. Aga pole hullu.

*

ei, 

ma naudin inimestega 

suhtlemist ja suhestumist - 

tühikäikegi

neis on 

oma ilu