Pärast päriselthead La Muud on kõik jäätised kohutavad. Püüan süüa ja tunnen keemiamaitset suus laienevat nagu mõnda vastikut haigust. Aga sööma peab - keemiamaitselist või nad vist tahavad seda kutsuda panna cotta maitseliseks jäätiseks. Hambavalu õigemini hamba puudumise valu õgvendab see küll. Natuke - mitte palju, aga natuke siiski. Püüan selle kõigega toime tulla. Hambavalu ja teiste valudega. Minu mõtteid ja mind on liiga palju. Kirjutada püüan. Kohutav. Millestki peale enda ja oma kaaslaste kirjutada ei oska. Mõelda püüan. Millestki peale oma võimaliku oletatava tuleviku mõelda ei oska. Tuli. Nägi. Võitis. Või siis lihtsalt sõitis. Korraga - ma ei oska seda isegi päriselt ära seletada, kuidas, aga ma mõtlen. Mõtlen paaniliselt ja palju. Mõtlen, nagu oleks mu aju alles nüüd tööle hakanud. Vaatan etv-d ja mõtlen. Magan keskpäevani ja mõtlen. Koristan pisut tuba. Mitte palju.
Kui ma töölt koju olen jalutanud läbi Uue Maailma festivali tühjade tänavate, on mul vist natuke kurb ja samas nagu ei ole ka. Ta on siin käinud. Umbes samamoodi. Laiad õlad on paremale ja pahemale nihkunud, täpselt nagu terve ta kehagi. Suured sinised silmad, mida võivad vahel katta prilliklaasid, enamasti on nendes läätsed. Suured käed. Ja hääl - töökaaslane ütles, et tal on väga mõnus hääl. Ma ei ole seda tähelegi pannud. Ma olen lihtsalt teadnud, et ta on see. Aga ta ei pruugi see olla. Ma võin selle kõik justnüüd justpraegu välja mõelda. Ma võin teile valetada. Ma võin endalegi valetada. Teine töökaaslane ütleb, et näe, ta ongi nüüd päriselt olemas. Et ma ei olegi teda välja mõelnud. Aga välja mõelda saab ka siis, kui ta on päriselt olemas. Kõik need kinnisideed, mis sulanduvad ühte näolappi, mida oma ajus kannad. Mida vihkad ja armastad, ihaldad ja põlastad korraga. Mul on neid näolappe ikka olnud. Mõnikord olen ma näolapile järgi jooksnud. Olen tal lasknud enda kodu täis kuseda, olen teda igalt poolt purjakil koju kandnud, olen midagi oodanud, midagi lootnud ja aru saamata ta tagasi lükanud, mõistes, et ta siiski pole see, aga mingi asi temas oli, mingi hirmustähtis asi, mida ma endaga edasi kannan.
Ja nüüd kui see hääl, kui need käed, kui need laiad õlad, kui see enesekindel ja siiski minu jaoks naljakas kõnnak, mis ajju süübib, mis kõrvetab, on kohale lainetanud, tulevad kõik need imelikud inimesed meelde, kelle peale ma ei peaks isegi pahane olema, sest nad on kõik mulle selgeks teinud seda, mida ma oma mehes ei tahaks näha ja mida ma oma mehes ihaldaks. Ja ometi meenutab ta mulle kõiki neid teisi. Meenutab Naervat Jumalat, sest tal on juhuslikult sama tähemärk, neid eristab vaid üks asi, ta ei pabista, ta lihtsalt tuleb, teeb, läheb. Vähemasti ma ei näe, et ta pabistaks, ta tundub paganama enesekindel ja ta ei räägi rohkem kui peab. Selles on midagi kõikidele matemaatikutele-informaatikutele-füüsikutele omast täpsust. Kui ta küsib, siis ta läheb otse tuuma sisse, ta ei lähe ringiga, ta ei raiska aega, ta lihtsalt küsib, et kuidas siis niimoodi, et mida ta jälle tegi. Ja siis tekib mul tunne, nagu mina oleks midagi valesti teinud. Ja siis ma tean, et ta teab, et ta ise. Ja mina tean, et ma rohkem ei tohi talle seda ette heita, et ta ise tegi seda valesti, aga siiski.
Ma olen alati mõelnud, et ma ei taha endale sellist meest nagu mu isa. Ja alati ma saan endale sellise mehe nagu mu isa. Vähemasti ma ihaldan ilmeksimatult naistemehi, kellega kooselu on tõenäoliselt vaimne ja füüsiline enesetapp. Aeglane ja täielik nihkumine omaenda vajadustele ja eemale teisest. Tolle enesekeskusest. Ma ei kujuta endale ettegi, kuidas nad nendega toime tulevad. Ma mõtlen oma onunaist ja isanaist. Lihtsalt ei kujuta. Nad peavad neid ikka väga väga armastama. Kas mina olen võimeline kedagi niimoodi armastama? Papi ütleb kogu aeg, et kui sa valid endale eriti kena mehe, siis tuleb sul paljude naistega kakelda, et see eriti kena mees su kõrval ka püsiks. No ma ei ole küll näinud ühtegi naist papi pärast kaklemas. Ei ole mõtet ka. Papi on hull. Papi ei tea, mis ta tahab. Ühelt poolt kõige paremat, aga siis jällegi mitte temast endast paremat. Kuidas sa kaks sellist asja kokku paned? Ega ei panegi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar