02 august 2015

Vaikselt

Teatud hetkedel on liikumine keeruline. Liiguks nagu enda poole ja endast mööda korraga. Ilmselgelt on see keeruline ja kummaline korraga.

*
mõtlen sind taga
suudlemislihased
valutavad,
oli neli tundi juttu
ja suudlusi,
mis seovad
mu mõtted kinni
aegruumi,
mida enam
või veel ei ole,
ainult mõte,
kus küsin
su suitsu ja elu
pisutki endale.

*
Koer suukorviga istus mu pargipingi kõrvale ja passis mind põhjalikult. Siis astus ligi ja haugatas, et näeh, vaata, mis sa siin loed. O`Brieni armastuse objekti, milleks on ikka naised. Naised. Naised. Haugatas nagu mõni tige Pullerits, kes sai teada, et naine on ka inimene. Isegi tema naine.


*
mäletan aega
kui muud ei tahtnud
kui meest oma vittu
aga sain türa

mehi on raskem saada.

Kommentaare ei ole: