Asju, mis kõik korraga juhtuma peavad on mõnikord rohkem, kui inimest, kes kõiki neid asju korraga tegema peab. Mind näiteks. Pöffi filmidest ma enam ei kirjuta, sest see on see vana-vana-vana asi nüüd juba. Vahepeal suri mu põhikooli klassijuhataja ära, käisin Superministeeriumis raamatuid müümas, lõpetasin eelmise kuu arvepidamist ära, Panin kokku Raamatulaada raamatud, käisime neid väga edukalt rahvusraamatukogus müümas, töötasin üle, töötasin veelkord üle. Ses mõttes, et kui oled kogu nädala jõudnud koju, kell 22.00 ja natuke enne seda ja tööle läinud mõnikord kella 8.30ks või varasemaks ajaks, siis on pehmelt öeldes ikka natuke sitt olla küll ja kui siis avastad kogu seda asja tehes, et nii palju asju on veel tegemata, nii palju vigu on tehtud sellel paralleelrapsimises, siis hakkab paha ja sellel nädalal pole ma muud teinud kui nutnud, haigeks jäänud, lihtsalt jooksnud mingite raamatutega mööda linna ja tundnud seda, kuidas mind on liiga vähe ja tööd on liiga palju. Kõik võivad mulle selle peale öelda, et ise olen süüdi, sest tõepoolest ise olengi süüdi, kõikides maailma asjades, ka oma tegemistes ja tegematajjätmistes. Nagu mu kallid vanemad räägivad, et kas sa oled ka moodsasse töökiusu sattunud. Suure tõenäosusega ei ole, aga minu positsioon on suht nõme. Ma päris tihti võtan enda peale rohkem, kui ka kanda jõuan ja see tähendab tegelikult väsimust. Mõnikord igatsen tagasi raamatupoodi, kus tänu oma töömesilase ametile, sai lihtsalt müüdud asju kindlate kellaaegadega, mitte kella 22.00ni ja siis arvavad kõik, et ma peangi istuma oma arvuti taga ja tegema arveid selle kellani, samas kui, samas kui... Iga päev peab, sest noh... Aga eks ma pean natuke ise selle kõik läbi mõtlema ja ära mõtestama. Kui ma vähegi tahan Henrykuga titte ja päris omaenda sooja-mõnusat kodu, siis ei ole mul ju mõtet tegelda mingite absurdsete enesepiinamismehhanismidega, mis ei too kasu lõppkokkuvõttes ei minu tööandjale ega ka minule endale.
Jah. Mõnikord on tunne, et sellele peole ei taha minna, sest ma olen haiglane ja mulle tegelikult ei meeldi peod inimestega, kellel on täiesti täiesti ükskõik, kui raske mul on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar