04 oktoober 2012

*

Harju sellega ära mu kallis
et ma ei räägi
juba pikemat aega
muud keelt
kui seda

mis juba ammu kaldunud kaduvusse
igavesti

alati

*
eile oli vist üks veidramaid ja lõppematumaid õhtuid üldse
aga lõpuks sai tantsu vihtuda ja see oli tore

tõesti oli

*
ega elu ei annagi midagi
andeks

ega võta kaa, vahel on tunne
et kõik mis on olnud

tuleb jälle kuidagi kasuks
või kasutuseks

nagu oleks ise taaskasutatavast
materjalist või need inimesed

keda oled armastanud
hoolimata selle armastuse lõpust
 
*
vahel on ainult ekraan
ei midagi muud
mulksuv vibratsioon taskus
vihane vaikne hommik

ekraan
millel sätendavad sõnumid minevikust
tulevikust
olevikust

jasisseekesloeb
iseloedki kirju
sina loed

juured tulevad
siia

kus inimesed sust aru saavad
sõna tabab sõna
hing teist hinge

ja oledki kohal

*
mis abikaasa
jah abikaasa abi - kaasa,
kesse ütleb, et oled loll
kui pole kedagi,
keda lõpuni austad
kelle ees julged aegajalt
lolliks ka jääda
kelle juurde viid teised
et ta mõistaks õigust
ja tema kohtuotsus
on rohkem oma
kui teiste oma

ja kui ühel päeval kohtad
selliseid paarikesi
jääd korraga tummaks

nagu kaks väikest Pingviini
kes peavad oma jalge
vahel elusaks kasvatama
kolmanda

hoolimata külmast

*


Kommentaare ei ole: