Mu väike Printsess!
Ja lõpp tuleb ka huvitav, sest kell kuus pidi prussakatõrje tulema minu kodu puhastama. Jees. Muide prussakad tulevad kuskilt meelde. Suured prussakad ja Väike Prints. Aga selle asemel leidsin oma vana blogi, vanade aafrika jumalatega üles. Okei. Polegi kõige hullem asi, mida lugeda.
Viskan mõned luuletused siia:
*
nende laste taha
kelle vaagina
ja silmad ja suu
pistetakse täis
pipart
et ainult Abiku
tuleks välja
ja kaoks metsa
kellade kõlinas
ennast peab omaseks
Abiku - laste sees
haigusena
oleksin ema
kui ainult saaks
sest sõnast
mis ähvardab lõhata
aju ja käed
lahti
"sa pole praktiline
ma ütlen tõtt"
ma tean
vaatan tõtt
surund lapse suhu kommi
ta arsti juurde vean
mitte kunagi
ei või teada
kuulda, mõista
äkki ongi Abiku
pipraga aetud välja
äkki sama saab sõnaga
*
Sa mõtled
nagu vanaegiptlane
lõvil on jõud
papagoil laul
sinul su kitarr
ja mina ei tea enam
kuidas edasi minna
üksi või koos
segaduses
järgmises
segipaisatud
meie või sinu või minu
väljamõeldud loos
sa mõtled
nagu vanaegiptlane
võttes endale
hoolitseva
emaelevandi poosi
surudes londi
minu kaela ümber
seni kuni õhku ei ole
ja ma tänan sind
oma surma
ja taassünni eest
*
ma ei taha enam
rääkida
miljoneid lugusid
mille lõppeesmärk
on ühtemoodi
missiis
surengi
kolmekümneselt
rinnavähki
autoõnnetusse
armastusepuudusse
ei hooli
olen halb
ja kuri
ja mida kõike veel
loen sõnu ja muusikat
olen hää meelega
Fausti pruut
missiis et ilma
missiis et üksi
ma ei taha enam
kedagi tahta
villand
*
ma tahaks vahel ennast peatada
ja siis jällegi langeda vabalt
ilma ainsagi küsimuseta maailma põhja
nii nagu ma poleks kunagi
maailma kõige kõrgemas tipus
viibinudki
ma tahaks vahel minna nii katki
et tükkidest saaksin kokku panna
sinu ja minu ja meie
ja siis ma mõistan, et lähengi
et olengi läinud
ja sina paned kokku
sõnades, pilgus ja naeratuses
Remo Savisaarelt olen selle laenand:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar