Natuke hajameelne värk

Hajameelselt palju juhtub. Sees hakkab imelik, mõnikord isegi valus. Sellest tuleb üle olla. Aga ei tea kunagi kui kauaks. Vaatame argipäeviti "Kutsuge ämmaemand". Saame kahekesti teada, et mis on preklampsia, vesipea, emakook ja jumal teab veel, misasi. Täna nutsin, sest vanaisa nägi esimest korda oma lapselast ja pidi samal hetkel ära surema. Niisama lihtsalt see käibki. Sureb ära. Ja mina tönnin nagu viimane naga. Igal juhul soovitan kõigil võtta ette Jupiter ja ämmaemandad. Saate targemaks, ilusamaks, paremaks inimeseks. Näiteks eile saime teada, miks on kasulikud kondoomid ja pillid ja abordid - eriti vaesemates piirkondades. Ma arvan, et kui ma suudaks isale selgeks teha, et vaadaku toda sarja, siis võib juhtuda, et äkki hakkab ta ka aru saama, mida tähendab naiste õigused sisuliselt. 

Käisime see pühapäev Männikul. Imelik pühapäev, imelik Männiku. Korraga kogu selle prügi sees  musta liiva sees normaalset rannikuäärt otsides avastasime, et see ongi ju see kuhu toodi üheksakümnendatel mehi liivale ja midagi muutis selle niigi ebameeldiva veel hirmsamaks, vastikumaks. Tööstuspraht ja mõrvad. Eesti Ekspress võimendas seda asja veel natuke oma aseri maffia looga. Aserite värk on muidugi huvitav, tundsin üht tüüpi, keda kutsusin vist Murumeheks. Murumehele meeldis mind kutsuda aseri toidukohtadesse sööma näiteks hartšod või veel miskit põnevat. Nüüd tundub mu sõber mulle kuidagi kahtlaselt aserlik. Aga jah, kõik see on seotud kuidagi Tarankoviga ja mingi kummitava kuritegelikkusega, mis mind veel rohkem mõtlema paneb. Lugudele, mis on minu jaoks põnevad, kuigi jah, kuidagi olen oluliseks pidanud oma identiteeti, oma ema, oma vanaema - just neid, kes mind kõige rohkem on kasvatanud. Aga seda on vist raskem põnevana ette kujutada. Identiteeti ma mõtlen. 

Tööd palju. Trenni püüame ka teha natuke. .