Jaa, muidugi Valdur Mikita. Mul oli kooliõde, kes ütles, et Tallinna ülikoolis on kaks kõige ilusamat meesõppejõudu ja loomulikult oli Valdur Mikita üks neist. No ilu kohta ma eriti mingit arvamust avaldama ei hakka. Lood on tal huvitavad. Näiteks see lugu, kuidas Lõuna-Eesti kuppelmaastikus leiutasid mingid eelajaloolised sauruskalad seksi. No kõlab ju seksikalt. Või oli see see, et kes on Tallinna ülikooli seksikaim meesõppejõud. Jahp. Aga neid noh, mitte nii seksikaid lugusid on ilmselt terve Eesti lugend "Lingvistilises metsas". Mina kuulasin meest Lätete pääl. Väga äge oli kuulata.
Pean nentima, et rändrott, kes arvab, et ma iga meest nunnuks tembeldan, ei panegi eriti mööda. Päris paljusid sõiman ma veel tagaselja seksikaiks. Mulle endale ei meeldi, kui mehed mind ilusaks nimetavad. Ja enamasti teevad nad seda väga valel hetkel. Ma ei ole pingutanud, et end ilusaks teha. Ja siis tuleb mingi tegelane ja ütleb, et näe, sa oled ilus. Miskipärast leidis mees rohelise autoga, mida mees ise peab meeletult oluliseks atribuudiks, (mina pean ka, kui ma tahan bussijaama saada terve selle raamatukuhjaga, mis Võrru peaks jõudma mingi hetk), elukohaks minu toreda tubadepaljuse korteri. Ja see on jõletüütu, sest ta sisuliselt käib mulle pidevalt pinda. Küsib kui vana ma olen ja millega ma tegelen ja... Issand. Põikab vahele, et miks ma nii hea välja näen ja, et kas ma olen ikka juba 25 ja... See pole praegu oluline.
See on oluline, siis kui mul on ajude asemel hormoonid. Seda juhtub. Siis on kõik mehed seksikad. Aga eriti seksikas on üks mu kolleeg, kes paneb jalad värisema, täna oli ta näiteks absoluutselt ebaseksikas oma karvaste jalgade ja Quintin Tarantino "Vääritute tõbraste" soenguga. Õigemini Brad Pitti vääritu tõpra soenguga. Aint vuntsid olid veel puudu. No kole oli! Ausõna! Aga hormoonide aegu on ta alati ilus. Ja mina räägin temaga sõltumata sellest, kas mul on ajude asemel hormoonid või ajud, mis töötlevad informatsiooni, ikka nagu mõni hani või lehm.
Sõbranna küsis, et kas see on normaalne, et mees töötab raamatupoes. Ma ei osanud selle peale miskit vastata. Vastasin, et ega ma ka eriti normaalne ei ole. Pigem ikka napakas.
Ebakindlushoogudest tulenevad paljud probleemid. Ja neid hoogusid pole mul vähe, vaid on aina süvenenumalt tekib aina juurde. Tuleb välja, et keegi mind pärast minu artikulakesi tööle võtta ei taha. Mis on ühelt poolt kurb, teisalt jällegi omamoodi rõõmustav uudis. Mäletate, mul oli plaanis hakata päriskirjanikuks. Noh, selleks on nati raske hakata, kui sul on päris hea töö. Raamatupoes töötamine on tegelikult mõnus. Ma lihtsalt ei ole veel suutnud endale piisavalt selgeks teha, mida ma lõppkokkuvõttes saavutada tahan.
Jaa, laias laastus paremaid palkasid. Isegi omal töökohal. Ma loodan, ma usun, ma tahaks, et need lõpuks oleks paremad, kui nad praegu on, aga kunagi ei või teada. Jahp. Seniks. Kõik mehed on ilusad ja seksikad, kui Katrinal on hormoonid ajude asemel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar