hetked, kussa tunned, et sa ei tunne midagi peale selle, et paanika on
hetked, kussu sõber on kadunud maailma lõppu
ja teine sõber ütleb, et see on normaalne, sest ta on hull poeet
vata mina ei lepi lihtsate lahendustega, et hull poeet ja traadist kihlasõrmused
ja veel midagi, ei lepi, tee, missa tahad, hakka või mäkra mängima
aga sa ei saa enam seda ammu mängida
*
kriitikaseminar
hea
Johanna Ross, Mart Velsker, Tiit Hennoste ja nende vahetus läheduses Maarja Kangro
lood Hando Runnelist uue ülikonnaga
lood arvustustest, mille eest makstakse raha, mille eest tuleb ise raha maksta, ja mis saab täitsa tasuta ise kirjutada
Enn Nõu lood, et kõiki raamatuid tuleb arvustada, ka neid mis on kohutavad ja ei kõlba kuhugi
reaalsus 400 raamatut, mida tuleb arvustada
see teeb ligi 90 arvustajat
raske juhus
keegi ei finantseeri, keegi ei armasta
kirjandusteadlaste lood, Mareti meelest oleme nagu anonüümsed alkohoolikud
(olemegi)
minu lood: Punapäine Jaapanlanna tahab voodi alla pugeda ja õnnetu olla, ma lubasin, et ronin temaga kaasa ja aitan õnnetu olla ehk seletan, kuidas ma kõige ägedama inimesega maailmas ainult käest kinni vikerkaarele ja vihmale ja päiksele ja jumalveelteabmillele võin vastu jalutada
a muud ei julge
Kauri lood: igale poole tuleb oma nina toppida, igal juhul võib selle eest vahel ka pokri sattuda, samal ajal, kui on kriitikaseminar
Mart Velskeri lood, sai Maarja Pärtna uut kogu toimetada, sest esimest kogu arvustas hästi
Johanna Rossi lood, sai lõunasööki selle eest, et kirjutas huvitava arvustuse
Tiit Hennoste lood, ei mäleta kõiki oma pseudonüüme, millega ta aspirantuuri ajal Sirpi arvustusi vorpis
Maarja Kangro lood, iga kord tuleb suur inkubatsiooniperiood läbi elada
ebamugav ja iseäranis raske
et
luua
uut
*
Mai Söödi lood: jõudsin liiga hilja, et teada saada, mida ta mängis
tõenäoliselt keevitajat ja kassi
Triinu ütles, et küll ma olen varajane
a Kaur ajas mind paanikasse sellega, et oli lihtsalt nagu õhku haihtund meelsus
seminaril naersin liiga kõva häälega
elu on
nagu finantseerimata poeet, kes otsustas tänavakerjuseks hakata
esialgu
ahjaa
Skulskaja uut eestikeelset raamatut hakkasin lugema
on teine tore
a stiil
no mul on kogu aeg midagi selle stiiliga
ülepaisutatud
pisikestesse detailidesse niimoodi sulguv
et kaob tervikpilt
ja siis
on iseäranis ebamugav midagi lugeda
*
ja und
ei tule
sest kohvi ja roheline tee
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar