Kivirähk paneb "Sõda ja rahu" lugema.
Imelik lausa.
Sõitsin isaga ehitusplatsilt koos ehitusmehega Võrru. Enne nägin Liinat Mikaga Tartu linnas. Hea oli näha ja kummaline ka. Tunne on üldiselt paha. Läheb üle. Ma luban, läheb üle. Hirmud on. Rohkem kui endale tunnistada tahaks. Aga on. Sees on valus. Tõmbab kokku. Pole hullu. Ikka tuleb nii mõelda, et pole hullu.
Mitte üksindust ei karda ma. Vaid just seda tunnet, et mul pole mõtet. Ja seda, et ma ei leiagi seda mõtet. Kurbus. Meeletu. Ja sa tead juba, kust edasi minna minu sisse, ja sa tead juba, kust välja minna minu seest.
Aga tuleb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar