Mul aktualiseerub finantsprobleemide või kindlustunde puudumise värk materiaalses sfääris alati siis, kui ma olen järjekordselt mingites suhetes pettunud. Ja jah, see et mina siin kelleski-milleski pettun või ei tunne end piisavalt kindlustatult, ei tähenda seda, et keegi-miski oleks nüüd kohtutavalt aia taha läinud. Noh, ikka läheb natuke aia taha. Kõik on natuke mitte nii nagu ta peaks olema, alati võiks tsipa paremini minna ja nii, aga sellegipoolest tekib vahetevahel mõtteid ja mis seal salata, mitte vähe mõtteid. Seekord tekkis mõte korter osta, laenuga. Iseenesest sugugi mitte halb mõte, aga kui mu sissetulekuid vaadata. Ja ärme neid parem vaata, siis ei ole see eriti teostatav. Kuna minimaalne brutosissetulek peab mul sel juhul olema 600 eurot. Lisasissetulekud. Tagatised. Need võib ju alati tagasi osta. Aga mis siis juhtub, kui ei või.
Igal juhul tuli välja, et minu ostetav korteriraas maksab 40 000 ja kui nüüd sügavamalt mõelda, siis mul lihtsalt pole finantse, et laenukohustust 230 eurot kuus maksta. No ei ole ja vsjoo ja kogu kommunaalide kammaijaa võib iseenesest maksma minna veel 200 eurot, noh oletame ikkagi, et ma ei kavatse puudega asju kütta, vaid tulen koju pärast rasket tööpäeva ja tahan und. Niisiis - mu laenuettevõtmine on suhteliselt madalseisus. Ja mina ka kõikide oma asjakestega. Ei tea küll, kes minu eest lõpuks hoolitseb või mis.
Hingan sisse ja välja ja mõtlen, et ikkagi on tore Andrew Husseyt lugeda ja mõtiskleda sel teemal, et kui palju on vakantseid infotehnoloogitöid. Juba ainuüksi www.cv.ee - s on 218 tööpakkumist, mis on seotud infotehnoloogiaga. Olen ise käinud herr riigikoguliikmega koolitunnis, kus alustati sellest, et meil on 5000 vakantset infotehnoloogi töökohta, nii et vudige, lillekesed, matemaatikat õppida, küll siis veab elus ja armastuses. Ma ei kujuta eriti ette, mida või millist moodi tuleb vudida järgmise 20-30 aasta jooksul. Minu aju on selle koha pealt kokku jooksnud ja ei lisa mitte mingisuguseid lisamõtteid. Üldiselt pean ma normaalseks, et minu ühiskonnas on häid finantsmentoreid (kellega ma täna hommikul Swedpangas ka pikalt-laialt suhelda sain), luuletajaid (kes sõna otseses mõttes vastutavad meie maailma sõnalise loomise eest: kui sul on sõna, siis kuulub sulle tegelikult maailm, nii ta on ja just sellepärast rumalad finantsistid tahaksid käituda nagu diktaatorid - aga isegi viimastel on omad laulikud olemas - ja tappa kõik üleliigsed luuletajad-kirjanikud, sest nood ju räägivad asjadest, mis pole olulised või teisisõnu ei ole sellised, millele finantsistid tähelepanu julgeksid juhtida), õpetajaid, koristajaid, poemüüjaid, arste jne jne jne. Erinevate oskuste ja omadustega inimesi. Ja see moodustab terviku, mitte pooliku või mitu poolikut.
Küsimus jääb muidugi sellegipoolest õhku rippuma: kui palju hoolib meie praegune riik või meie valitsus sellest, et Eestis oleks võimalikult palju erinevaid inimesi, kas tõesti on niimoodi, et kui mina kirjutan artikli teemal humanitaar Eestis, siis lõppeb see sellega, et kõik arvavad, et ma olen hulluks läinud ja et ma tahan kohe teenida 4000 eurot kuus ehk siis võib-olla isegi sama palju raha kui meie herr President? Eks tean minagi oma naabrimeest, kelle naine juhuslikult viimased kümme aastat Brüsselis töötab tõlgina, mees aga elab nagu lilleke (ei pidandki päevade viisi ei arsti ladina keelt ega matemaatikat õppima, lihtsalt leidis naise või oli juba palju aega tagasi leidnud, kes oskas prantsuse keelt), ei pea tööd tegema ega midagi. Naine teenib rohkem kui Eesti vabariigi president. Nii see käib neh. Nii see käib. Kõigil ei ole Brüsselis tõlgist naist või jumala eest meest, mõnel on lihtsalt tema pisike töökohake ja ikka tahaks endale midagi lubada. Oma kodu. Täpselt nagu meie jutuajamises herr Swedpanga poisiga välja tuli, ei saagi pisikese töökoha inimene kunagi mitte millelegi loota. Järelikult tuleb leida suur töökoht.
Mind paneb aga minu enda puhul alati - ja see on nüüd juba viimased 5 aastat muretsema asjaolu, et minu majanduslik ja füüsiline seis läheb iga kord aina hullemaks, aga ma ei oska kummagi asja osas seisukohta võtta, enda osas ka muide mitte. Lausa hirmus, eksole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar