Ilusale kolleegile võib niimoodi pinda käia, et endal ka imelik. Aga pole midagi teha. Kui keegi on Ilus,siis on Katrina segiminemise ääre peal. Nagu väike Erna retk mõnes loos.
Aga Väikse Printsi lugulaulu panen ka üles. Tuleb vist loobuma hakata. Muidu ei ole võimalik.
Väikese Printsiga Kuu peal
Kunagi kutsusin teda tulnukaks
praegu on ta Väike Prints
võib-olla on ta lisaks päikest
mööda taevast sikutav
igal juhul võib temaga
kuu peal käia
ilma igavuseta
seal vaatab ta
täielikult silma
ja ei räägi
haarab käest ja küsib
et kas see kurv
see paneb kurvi vaatama
seejärel
Printsi lokke kurvi taustal
ja kortse kulmu kohal
ja kätt mis otsib kuskilt koti seest välja
vana märkmiku
kuhu ta kritseldab kurvi
ja päeva ja lille ja maailma
ja maagia
kurvist saab tee
siis vaatab ta oma suurte silmadega minu silma
ja ütleb
räägi mulle lugu, kallis Katrina
ja ma ei saa sinna midagi parata
räägin kohe mitu lugu
ja siis kogu selle rääkimise peale
läheb hääl kähedaks
tahaks juua
korraga vaikin
tema on joonistanud kõik lood
kuuinimesed ja sisalikud
ja silmad
ja naeratuse
ja sibulad ja vanaema
ja kirikud
oma märkmikusse
ja siis ma lähen
ja teen talle kõdi
Väiksest Printsist saab kõdi peale
laiatiibne lind taevas koos minuga
Väike Prints ja roos
Ära mind valesti mõista
mu Väike
kosmostes ringisiuglev
igavene Prints
kes sa püüad
tulnukalikult kohal olla
mina hoolin
aga kui palju
on alati küsimus
hoolid sina vastu
ja kui sa end
hoolima sunnid
pepsi roosi kõrval
mulle silma vaadates
kas mõistad ka
kui solvunud ma olen
et sa mind tegelikult
ei armasta
Väike Prints ja Poetessid
Kas ma saan sulle
ette heita su
helesinist ksülofoni
või su rõõmu
piltidest, mis ammu
kadunud
las need poetessid,
kes poetavad sõnu
lahkelt ja kaunilt
minussegi,
las nad armastavad
sinu pilli ja sind
nii nagu minagi
peaaegu lootusetult
aga teades
teisiti pole võimalik
kirjutada
hästi.
Väike Prints ja Kodu
Sa annad mulle
ise arugi saamata
päikese, kuu, tähed
selle soovikassi
riiuli pealt
ja ütled tasa
me ei pea ju tõsiselt
võtma
ei kassi, päikest,
kuud, tähti,
seda rõõmuhommikut
kui su vanaema
toob minu meelde
minu vanaema
minu perekonna
sina oledki kodu
ilma et sa teaksid
et oled kodu
kuhu ma alati
tulla tahan
isegi siis kui olen
vahepeal armunud
kõikidesse poeetidesse
hulkuritesse,
muusikutesse, sõpradesse,
kes taeva kaugest
käänust pärit
sina seisadki seal
roosi juures
ja sind ei peagi
kuidagi võtma
Väike Prints laseb olla
Lase endal olla
palun sinult nii tihti
mu Väike mu ilus
mu ainus
mu Prints
saamata aru et ega
minagi parem ole
ega minagi endal olla lase
nendel täis ja tühjadel öödel
kui uni on end
lukustanud mu kodumajja
pööningule
nagu peale
mu vanaema surma
lõhkudes lahti
kõik lapsehirmud ja haavad
jättes mind täiesti üksi
sina käid kosmostes
joonistad kahevärvilisi pilte
teed mulle käsitsi märkmiku
kallistad mind
kaua ja soojusega
seal Tammsaare pargis
ja lased mul olla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar