---
Aga pole hullu.
Minu väike plaaniline - retk koolimaailma.
Linti posti külge
sidudes teatas U, et kõnnime originaalparketil, mis on pärit aastast
1961, siis kui koolimaja valmis ehitati. Ul oligi vallamajast kõige rohkem
asja koolimaja valmissaamisega terve eelmise aasta suvi. Sinna see suvepuhkus
läkski ja eks seda uhkustunnet on kuulda igas tema sõnas, mis tal kooli kohta
hiljem rääkida on.
Kehra gümnaasiumi
renoveerimisprojekti rahastati meetmega „Kohalike avalike teenuste arendamine“.
Vealeidja OÜ korraldas ehitushanke, kirjutas projekti EASile ja andis aru raha
kasutamise kohta. Raha saadi 981 813 eurot. Sellest 37 940 eurot kulus
projekteerimisele, mida tegi Esplan OÜ. Projekteerimis- ja arhitektuuribüroo
jaoks oli see võimas projekt ajal, mil enamus ehitusega seotud firmasid
hakkasid turult kaduma. Nii olid mõlemad – nii
vald kui projekteerijad teineteist õigel ajal leidnud. Ehitajateks osutusid AS Parmeron ja TREV-2
Ehituse OÜ, kes tegid sisetöid, sokleid ja trasse, nende käe alt ilmusidki
kooli akendega klassitoad, kuhu koridoris kõndija võib sisse vaadata.
Kummaline, aga ometi ka ilus viis kontrolliks, et kõik on korras nii klassis
kui ka klassist väljas. Fassaade tegi Filkester OÜ – nende pärast särabki
koolimaja nii kollaselt ja kaunilt, muidugi võis ka aknast välja vaadates
silmitseda kase otsas rippumas ilmselt mõne fassaaditegija beeži kampsunit,
sest kuidas see muidu sinna umbes kümne-viieteist meetri kõrgusele sattuda sai.
Võimla põrandakatte tegi OÜ Stigmar. Ehitustööde peale läks 721 971 eurot,
mööbli ja inventari peale 79 218 eurot ja spordiinventarile 9 429 eurot.
Ekskursiooni
alustati keldrikorruselt, kus kunagi asusid lagunenud lasketiir, maadlussaal,
hiljem nõukaaegsed raudsed boksid riietehoiu jaoks, praegu on igal õpilasel oma
personaalne kapp, mille võtit ime küll, polegi veel ükski õpilane ära kaotada
suutnud. Seda süsteemi soovitatakse kasutada ka teistes koolides. Enimräägitud
klass õpilaste jaoks on kodunduse klass – mitu ahju ja õmblemiskohad – kodundus
on huvitav nii poistele kui tüdrukutele. Kõik tahavad kokkamisega ennast kursis
hoida. Viidi ka Kehra käsipalli eduruumi – spordisaali. Näidati füüsikaklassi,
kunstiklassi, keemiaklassi, arvutiklassi ja muusikaklassi. Koolimaja eripära on
selles, et ei ole märgistatud tualettruume. Ainus vimka, mille ehitajad ära
suutsid unustada, on see, et lülitid asuvad väljapool tualettruumi. Nii et
kerges puberteedirõõmus kipuvad kõik lülitid kustuma nii kui tuppa sisse
astuda, päris võimatu olevat seal käia, vähemasti seda on rääkinud noored
asjaosalised ise Ule. Seegi probleem leiab peagi lahenduse,
elektrimehed paigaldavad lülitid lihtsalt sisse.
Peale seda oli aga aeg külaliste
tervitusteks ja palmideks. Tundub, et Kehra gümnaasiumist võib varsti saada
botaanikaaed, sest kõik külalised ja tervitajad tõid vähemasti ühe palmi terve
seltskonna peale. Külalised tulid aga tervitama Jõelähtmelt, Kostivere koolist,
Neeme koolist, Raasikult, Aegviidust, Aruküla koolist, Pikavere koolist,
Aruküla vabavalla koolist, Koselt, Kose gümnaasiumist. Oldi nii rõõmsad, kui
pisut kadedad. Mõni meenutas väikse kurbusega, et kuhu küll oli tema kooliaegne
Eduard Viiralti repro „Tiiger“ kadunud, mille all pidid lapsed oma kelmuste
pärast seisma. Eks hiljem ütles direktor, et küll nad selle „Tiigri“ ka üles
otsivad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar