24 veebruar 2014

Platoni dialoogid - Katrina dialoogid - ma ei suuda praegu teisiti kirjutada

"Olete te ehk Pariisi jõudnud?"
"Ei, ma pole seal kunagi olnud. Räägitakse Pariis oli kunagi rottide saar, soine mülgas, üks ebameeldivamaid kohti kogu maailmas, hoorade pealinn, joodikute kants."
"Neeh... Vahel on mul tunne, et ega see muu maailm sel juhul Pariisist eriti palju erine. Teate mu sugulane sõitis Kopenhaageni ja tahtis seksi saada. Teate küll. Hirmsasti tahtis saada. Noh, tegelikult nad viiekesti tahtsid. Mu sugulane ja need teised mehed. Tellisid prostituudi ja keppisid toda öö otsa hoorade linnaosas. Kõik räägivad kui haritud ja kenad ja edasiarenenud need va skandinaavlased on, aga tema, ta läks ju oma sõpradega. Ja samas - kust sa seda seksi ikka niisama võtad. Ega ei võta ju. Pariis on siiani selline koht, Eesti on selline koht. Inimesed on selline koht. Seks on selline asi. Imelik, et me ei saa sellest rääkida, kuidas me vajame armastust, ilma et see ei muutuks mingiks tobedaks enesekeskseks lolluseks. Rüütlid seksisid omavahel, sest polnud kellegi teisega seksida, aga hellust on vaja välja näidata, samuti brutaalsust, mis tuleb hellusest. Teadjuküll, kuidas maailm vakatab, kui asi puudutab armastamist. Kõik muu on selgitatav ja seletatav, aga seks ja sellega kaasnev koosolemise tunne, mis ei ole tegelikult ostetav ega müüdav, vaid just see tunne, et oled selle õige inimesega ja õigel moel, see ajab segadusse. Mitte ainult sellised targad inimesed nagu kirjanikud-luuletajad, vaid ka teised inimesed."
"Sa vist ikka väga hästi sellest rääkida ei oska, sellest inimeseks olemisest."
"No mis ma siin räägin. See inimeseks olemine on nagu noateral käimine, ühele poole kukud, kukud mingisse roosasse pedantselt lolli ollusesse, kus sa usud, et ainult õigesti saab käituda, ainult õigeid otsuseid vastu võtta. Ainult head mõelda, ainult ilu luua, aga kui mõni eksleb sääl mitteilus või teises maailmas, kui sina siis hakkad taguma rinna pihta ja teatama tervele ilmale, et ainult sinu ILUS maailm on see, mis toimib, siis võid ikka täitsa valesti asjast aru saada. Minu meelest. Ja teine võimalus on see teine ja jõhker ilu, mis oma ignorantsuses ajab kõik inimesed omavahel tigedaks ja solvunuks ja vihaseks. Selline maailm, mis ignoreerib kõiki ja kõike, mis tekitab endale omailma tunde ja ei soovi suhelda, aga selliselt mõjub järjekordse õuduskohana. Ja kui need niinimetatud ühiskondlikult ilusad inimesed (kes ignoreerivad seksi, homondust, joomist, õnnetuks olemist) ja need teised inimesed ei suhestu, siis ongi nii et vaene nigeeria naine kepitakse mingis suvalises urkas kümne mehe poolt läbi. Temasuguseid tuuakse aina juurde ja kedagi ei huvita, et miks seda kõike vaja oli. Miks? "
"See ei peaks üldiselt kellegi probleem olema."
"Ei pea või? Noh, kui nüüd päris aus olla, siis ei pea tõesti, aga tead, loen seda Pariisiraamatut ja mul on tunne, et peab. Peab lausa palju tegema selleks, et inimesed saaks lõpuks aru, et nad isegi on vahel õnnetud. Vähem jama oleks, kui inimesed lihtsalt viitsiks tungida läbi enda hirmudest asjade kohta, mis nagunii iseloomustavad tervet maailma."

Kommentaare ei ole: