10 veebruar 2014

Sündimata õde

Kuidas seda sulle selgeks teha, et ma ei ole tema või tema või tema? Nüüd, siin, selles toas, ainult mina. Nojah, mul on ka suht raske endale selgeks teha, et sa ei ole mu isa või mu vanaema või sündimata õde või mu vanem vend. Sina oled. Ja ma ei saa sinuga koos olla, kui ma ei austa sinu piire ja sind. Nagu ka sina ei saa minuga koos olla, kui sa neid ise ei austa. Ja vahel ma tahaks lihtsalt olla see inimene, kes oma lähedusega sind ei häiri, kelle läheduses sa kergemini õitsema kipud, kui su paganama kalanhoe. Selline inimene, kellega sa tunned ennast nii hästi, et sa unustad ära kõik muu, et sa pühendud ainult sellele, mis on tähtis ja mitte kõigele ja kõigile korraga.

Aga selline on võimatu olla, kui sa pidevalt oma endisi prutasid üle kaed ja mõtiskled milline idioot sa oled. No, muidugi oled. Aga ega siis igale naisele ühtemoodi hea mees olla, noh, see oleks natuke nagu võimatu. Ole siin. Ole minuga. Ole minuga kasvõi nii, et sa saad aru, et kui sul on 18 tundi koos minuga oldud, siis iga hetk narri ja tähtsat ja ilusat ja tarka meest mängida, noh, see on suht võimatu, ei olegi vajalik. Ja kogu aeg kontaktis olla, kehaliselt, vaimselt, emotsionaalselt - väsitab ära, vägistab ära kui mitte kehaliselt, siis teadküll.

Kuidas ma sulle selgeks teen, et jätkusuutlik koosolemine on võimatu, kui ma iga hetk pean mõtlema, missugune ma sinu kõrval välja näen või vastupidi sina mõtled selle üle? Mäletad seda luuletust, kussa viskad riided seljast, sest väljaspool voodit on sul niimitu maski. Kui sa oled minuga pole vahet, millist sa kannad, ma tahan lihtsalt teada, et sa ajad igas maskis õiget asja. Sinu asja ja mina oma kohaloluga ei sega sinu asja, vaid toetan. Kui on vastupidi. Peame lahku minema. Kui on vastupidi pole mul mingitki kohta sinu kõrval kunagi olnudki.

Kommentaare ei ole: