16 veebruar 2014

Poeem

KATRINA HELSTEIN

Mängivad pilli
Sultan, Teadur
ja Surm

Eks see olegi muusika

kaasaviiv jõud,
kuhu kistakse mehi ja 
naisi ja lapsi ja vanakesi.

See on ilmalik võim,

see Sultani oma,
ja lõivu peab maksma,
kui unustad ära,
et kus on su süda,
kui trummi lööb Sultan.

Ja kontrabassi tõmbab,

kui rõõmu ja röögatust
täis see teadur
ja teadlikkus ise.

Ja sina ei teadnud,

et kuidas me naer 
lõikas lahti need haavad,
kuhu Surm viib meid kaasa.

Vaikus ja Luuletaja

Ma seisan vaikuses,
mis pole tundnud
muud kui ainult kära,
muud kui ainult vada,
muud kui ainult lõppematut
kadalippu, kus kannatada,
sest kõik on tähenduseta,
kui ei saa tantsida.

Siis Sultan paotab ust
ja küsib, et oled tulnud
minu juurde, kust.

Ma hingan vaikust,
hingan kära,
hingan hirmu,
et ükskord võetakse
see kõik mult ära.

Sultan ja Luuletaja

Ta käega lööb
ja sisse kutsub
trummitagumisest
sõnu välja luksub

Sa oled ainult
tantsija ses ringmängus,
mis pole muud kui
elusolemise haigus.“

Ma tahan, palun,
nõuan, nean.
Ma ise tahaks mängida
kord trummi,
kord kontrabassi,
kord oma surnuks
tunnistatud ema
kolelugu ette.
Ma tahan, palun,
nõuan, nean
mu üksindust, mu vaikust
mu katki lõigat
paremat jalga
sina, minu Sultan, tead.
Ei taha tantsida
vaid istuda on isu
ja kuulata
vaikust ja tolle sisu.“

Ah, poetess, te jälle
ilgute mu üle,
te jälle naerate
mu rasket tööd,
mis vaikust, mis kära
mis inimeseks olemise sundi
tahate te kesk
meie tantsimise tundi
järsku armastada.“

Surm ja Luuletaja

Ja pöörab pead
mu poole Surm
Ma tulen nagunii
kirjutage, kuulatage
te luule on,
te luule lahkab,
te luule õhkab,
te luule maksab.
Las trummeldab
me Sultan täna
ja homme ka,
kuid teie luule
jääb trummeldama
kauemaks, ma tean.“

See pole see
kui alles pärast sinu
tulekut, mu Surm
nad leiavad mu vaese
koltund tõe
mis lebab luuletuse
trummelduse sees.“

Sa suredki ju ainult korraks,
kui kuulatame vaikust sinu seest.
Sa suredki ju ainult korraks,
kui pisaratest tehtud on elukeed.
Sa suredki ju ainult Surmaks,
sest luule ongi vaikus, Surm,
ja ootamise nihe, kus elu uued
lõhnad saab, kus elu on nii tihe,
kus elu muudab rütme,

kus elu laotab laulul uue viisi.“

Kommentaare ei ole: