Eile proovisime Maretiga istumiskohta leida. See oli umbes 4 kohvikut järjest, kuni lõpuks jõudsime Põhjala õuele, sest see oli ainuke, mis oli lahti ja seal oli Siret. Ma olin kuidagi suutnud valida kõik need kohvikud, kus tehti remonti, oli kontsert või pidu või oli asi juba kinni pandud - selles mõttes ettearvamatult kauaks ajaks. Ja me vantsisime Maretiga üle terve Tallinna - alustasime Harjumäelt, käisime Klausi juures, jalutasime ringiga Kalamajja, Kopli tänavat pidi Põhjala õuele, kus Siret teatas kõigile, kuidas ta meid näha tahab ja noh too õhtu ilmselt tahtiski - ja seal me siis olime. Terve tund aega olime Sireti poole liikunud omamata mingitki aimu selle kohta, et me sinnapoole liigume. Mõnus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar