Mu kallis - mind on alati liiga palju

sa võitled endale koha kätte
pinnu perse
mõtte pärisvaluks

ja armastust
ei tulegi

tee nii palju tööd
kui tahad

läbi

ma olen sis nüüd alternatiivik

või lihtsalt lennuki tiivik

lennukas

mim projekt Pühavaimu 5

kui ilusad võivad noored naised olla? ja kui totakalt armsad on poisid? ahh?

jaa

ja sis pekstakse ühte hiigelsuurt kuubikut küll kootide, küll lihtsalt roigastega

ja kuubik teeb erinevaid hääli

ja peeter jalakas on paras palakas või see priit raud

jah, see oli priit taud

*

elada teistmoodi

elada ainulaadset hullumeelset ilusat

veel kord

mustas laes võimsa naisega

kauksi ülle on ikka
selline naine
et seest läheb soojaks
ja laulda tahaks kohe kogu ilmale
aga lõpuks leian end ikka kaheksandalt lasnamäe korruselt
kriiskava papagoi
ja meesaiaga

ei saandki riisi
ei saand
mõni teine kord

väike prints oleks kogemata kõik nigeeria videod ära kaotanud, istusin sis tema toas, tooli peal ja mõtlesin, et missis äkki nii peabki
aga ega ma ei tea, kuidas peab
kas üldse peab

kui ma neid asju seal vaatan
ennastki piltidel

sõrmsidemest võtaks ma südame

ja läidaks põlema
enda sees
sinule

et huvitav, kas süda tuleks niisama lihtsalt veresooni pidi minu sõrmedesse, sealt arvutiklahvidesse ja sealt siia ja sealt

sealt paneks ma ta põlema

igavest tuld põlema

igavest

igavik kõlab kõledalt ja tuhmilt ja tühjalt
püramiidid kaa
kui nad on igavesed

bristol
šiškin
fournier
kauksi ülle
aršõbašev
merle karusoo

sina
keda ma täna veel ei jõua lugeda
aga sa oled kohal
hingena

loodan, et...

ursula le guin
sõbranna
kellega ma ikka veel loodan
oma pisikeses kapp-toas
valget veini rüübata

jaa

ja brii juustu süüa

jaa

ja härra Kaugver muutub aina armsamaks
ja meil on täiesti napakas Calvin Kleini meesmodell, kes kirjutas eluloo raamatu pealkirjaga "Teine mees" ingliskeeli ingliskeeli õnneks pole keegi julend seda tõlkida

ma mõtlen, et kasse on tõesti tore, kui sa kirjutad raamatu näiteks sellest, kuidas sa sebisid aastaid tagasi Evelin Ilvest või noh ei tea, ei tea, Helle Merit

ma arvan, et see on napakas

härra Meesmodell sebis aga Carolyn Bessette´it ehk sis John F Kennedy juuniori abikaasat, enne juuniorit

Aga jah, täna on siin sis kollase ajakirjanduse nurk

kes keda millal ja kuidas

tegelikult pole sel tähtsust, see on ropp ja kole
ja ilus ja napakas ja ogar kaa

sellepärast ikka sellepärast

aga et te saaksite aru kellest me räägime
sis ikka temast

Meesmodelli võite üles leida pesureklaamidelt üheksakümnendate alguses

kõverdamata unistused

kuidagi rahustav on
HOMMIK festivalil nägin nii palju loomeprotsessis endaks jagelemist
et kuidagi rahulikumalt hingama pani

jaa

jaa

jaa

endale vaatama ja oma sügavatele püüetele olla
tark kaunis nutikas

tutikas telefon
nutitelefon

*
aga koju jõuan ikka magama
hambad valutavad
raha ei ole
Pariisi tahan sõita
täna öösel nägin miskipärast Kauri kursusvenda Jörgenit unes
olin ise kaa näitleja
naljakas oli olla

Jörgen tundus minust kakskend aastat nooremana

ja sis me tantsisime ja laulsime ja tegime muid tralle

ah jaa
see oli mingi muusikali tegemine

jaaa

*
vadi, kaugver, bristol

sõidame Bristolisse, sõidame mootorratturhiirte juurde
lapsepõlve teleka taha
olgem teleka teha

käejoonteraamat

mul on Apollo joon
muidugi mul on Apollo joon
ma ju töötan Apollos
isegi mitte striptiisitarina
tissi mul ju pole

*
saatmata kiri

Tere, kulla N
tahtsin sulle teavitada sellest, et ma nägin sind
unenäos
sa olid ilus
aga see oligi kõik, millest ma teavitada tahtsin
lihtsalt
mu alateadvus ei ole sind ära unustanud
järelikult
mina kaa mitte

Terv
Katrina

*

ilmamaal on ilmunud piret bristolilt "nonstop"
veider
kummaline
hearaamat
väike printsess pärnumaalt kirjutab luuletusi lahti
mina püüan endaks saada
ei kirjuta iga päev

eile kohtusin saladusega, kellel on kolm nime

tähtsad lihtsad asjad

imelik kui rahustavalt võib mõjuda üks surnuaialkäik

nii nagu oleks ise ära surnud
ja leband sealsamas, kus lebatakse
räägin sis tädile, kuidas ma võrus surnuaial käin, et isaga ja
jah, isaga käin oma vanaisa haual Vahtseliinas
isaga käin ema juures kaa
ja teise vanaisa juures

imelik, et ma selline morbiidikute järeltulija olen
terve elu surnuaias maha elanud

vennanaine kuulab mind
muutub rahulikuks
ma tean, et muutub

lihtsad asjad teevad elu
lihtsad lihtsad lihtsad

vahel lausa koomiliselt lihtsad asjad
nali sellest, kuidas me peaks oma suurt suurt suurt raamatumüüjakõhtu vastuvõtja taha peitma, sest inimesed ju poodi ei tule muuks, kui selle kõhu vaatamiseks

naljakas, kuidas korraga puust pisut roostes surnuaiapink muutub kelguks - jaa päriskelguks, millega aastal 1988 sai  mäest alla lastud, no mis mäest sa siin keset metsakalmistut ikka lased, ega ei lasegi, lihtsalt vaatad seda, vaatad veel, mõtiskled, mis sind selles maailmas hoiab, siin sellel kalmistul, selle vana veidra ülitemperamentse naise kõrval, kellele on hädavajalik võtta üks koer, sest muidu ta lihtsalt läheb hulluks oma ekstravertsuses ja ekstravagantsuses

ohjeesus

aga tegelikult sa tead, mis sind siin hoiab, teadmine, et nii lihtsalt peab ja iga kord, kui sa sellega toime tuled, et sa oled tema meelest mingi lollaka vastiku rumala iha tagajärg, sis suudad sa endale peeglisse vaadates teavitada, et ei ole, su selja taga seisab peaaegu nähtamatu ema (teiste jaoks täiesti nähtamatu) ja vanaema

ja neid toetab alati telefonikaugusel asuv isa ja teine ema ja kõik on korras, kõik need ilusad inimesed, kellel on suured ilusad silmad - kõik need, kellesse sa usud, sest nad on - kõik need, kelle pärast sa tahaksid maailma maalida ilusamaks ja paremaks iga päev

*
küll, need tänapäeva naised ikka hoiavad oma mehi
kõvasti hoiavad

räägib mu tädi, jookseb seitsmekümne kaheksandat aastat

kuulan ahah

et tead ma palusin tal seda vahtrat normaalsemaks lõigata, tead, sügisel lendab terve see kalmistuplats lehti täis ja kesse seda koristab? ah? MINA! ja sina kaa vahel.

kuulan ahah

ja tead, ega see miša teab mis noor poiss ole, aga ikka tead, tahtis kohe aidata, läheb seitsmekümne üheks üle, noh praegu veel seitsekend, ronis aga üles ja tegi, head tööd tegi, ise näed, no vaata, ikka näed sirge peaaegu oksteta puu, ei pidand talle seletama, ei pidand ju liiga palju?

kuulan ahah

ja tead, naine sai tal vihaseks, väga vihaseks sai, et miks ma tema käest luba ei küsind, et tema meest laenan, et miks ma mehele raha ei maksnud, a ma maksin, ma ausõna maksin, andsin viina ja maksin viis eurot, ega sul raha vaja ei ole, kullake

ei ole, ei ole

*

a mina peaks tantsima minema
jaa zick on vist selle asja nimi
zick zick zick

jaa

*

seeriad

et sis näeme järgmisel nädalal
jaa
näeme
näeme näeme
ja vahepeal kirjutame
selliseid kirju feisbukis,
et kuidas sul läheb?

(tükk tühja vaikust)

einoh, hästi

(tükk tühja vaikust)

aaa, a kuidas sul läheb

(tükk tühja vaikust

kaa hästi

oi meil on ikka väga väga väga huvitav keskustelu, nagu ma mõistan jah?

jaa

noh

jaaa

(SUUUUUUUUUUUUUUR naerunägu)

a me võiks nagu päriselt kokku saada

jaa

jaa

*
ja sis on nagu kokkusaamiste seeria
et küll lepib keegi teine meie eest
ja sis koperdatakse juba kolmandat päeva minuga mingites kohtades kokku
jeesus

ahjaa veel üks luuletus
egomaanlik
ja nartsissistlik

Palve iseendale

Kirjutada on vaja selleks
et inimesed usuksid
oma kangelaslikkusse ja ilusse

sest enamasti me unustame ära,
nii lihtne see ongi

Kirjutada, et kasvada
Sõnastada, et mõista
Mõistatada, et jõuda sinna,
kus Sina oledki,

kus kasvamine saab lennuks
ja lend taevaks
ja taevas kosmoseks
ja kosmos jällegi selleks,
kes sina oled

kase tipus
korraldatud abieluettepanek
oravale või rähnile või valgele laigule

sina oledki see
kes ei murra sõna
ega lubadust

kes läheb edasi ka siis
kui on valus
ja pole kellelegi loota

tema on sind õpetanud
tema on surnud
see kellele oled ise
kogu aeg lootnud

õpi armastama
ja võib-olla
see hullude kamp
keda pead
oma sõpradeks

armastab sind vastu
keegi peab olema
tugev

ole sina

vanarong ja netilaav

Kuna keegi minu veidrast sõnast aru ei saa, sis panen selle siia

Vana rong
ütled sa
ja tegelikult
tõstad klaasi

su silmad
hetkeks naerust
kibelusest
otse tühjaks jooksid

vana rong
mu sõber
Belgiast on,
mu kallis isa

kardab juba
kaua aega
et ei tule
tema perekonda

ühtki lapselast
või lihtsalt lisa
"Vana rong"
mu sõber ütleb

selmet öelda
klaasi tõstes
"Terviseks!"
ahmilleks?

milleks sest
õpetasin teda
seda ütlema
"Vana rong!"

las olla
tänasest
see meile
terviseks

netilaav

mu kallis
mul on täna tunne
et ma olen sinu profiilipilti kolm korda vaadanud

ja see ei muutu raasugi ilusamaks
aga ajus muudkui muutub
puberteediiga

ja ilusad naised
ja ilusad mehed
ja nii edasi

oh seda ohjeldamatut
noorust

või ahastust
mis tuleb sellest
et noorus ei lõpegi ära

lapsi kaa ei saa
sest lihtsalt noorus ei lõpe ära
no mitte kunagi
kurat võtaks

*
eile tantsisin sis päeva lõpuks rahvatantsu kaa, ohkuidasmullemeeldib

Tantsimine ajab juhtmed kokku

miks sa mu juhtme kokku ajad?

vaatasin kolme tantsijat, tunne oli, et varsti tantsin ise kaa, lihtsalt libisen toolilt üles ja hakkan tantsima - liigutused tekitavad mingit vibreerivat elevust, ma ei suuda enam paigal seista, jalutamine tekitab mingit vibreerivat endaavamist tühjale vaiksele Patarei vanglale, sees on nagu liiguks elu, elu on nagul liiguks maailm, lilled on nagu taevas teab, kui keerulised,

jäälilled minu sees, kus pole ahju ega ahjualust ega ahjupealset

tead mu kodu on külm
täitsa külm
hing lõhnab
ja tingib mind magama

et nagu võiks
sis ma tunnen puudust ahjust
ahju pole
keskküttega olen

maailma algusest kasvavad lilled
soojaks minu sees
hunnitult ilusad lilled
olgu või jäälilled

ja mis sis et ahi
nad maha võtaks
ikkagi ilusad

*
minu jaoks on ilu tähtsam kui soojus
kaua see kestab

lahkuminek ilusam kui koosolu
kaua see kestab

kaua ma kasvan või meie

*
Karl Saksa ja Hendrik Kaljujärve "Santa Muerte" ajas surema uuesti ja uuesti ja uuesti ja uuesti - korraga sain aru, mida tähendab muusika, mida tähendab kaks punast telliskivi ohtlikult käe küljes, mida tähendab väljavenind dressikas, mida tähendab nokamüts, mida tähendab

või ei tähenda, ja selle tähenduse mõtlen ma ise juurde?

Kaspar Aus tundis ennast täna protsessis, aga eile seda Santa Muerte tükki vaadates ei tundnud, ingliskeelne lisatekst hakkas tööle, poisid said omavahel kokku 1986 aastal Tartus Akadeemia teel haiglas peale sünnitust ja hakkasid läbi mängima Jeesus Kristuse kannatusi, nende mängimiste tulemusena tekkis peaaegu valmis tükk "Santa Muerte"

Hendrik Kaljujärv koos oma vennaga ühes filmis, a see pilt tundus lihtsalt äge, mitte see film.

Ja Karl Saks. Lihtsalt Karl Saks.

Ilu

eile oli HOMMIK ja täna on HOMMIK, ma olen siiani erutunud kirjutamisvõimalikkusest, seda on liiga palju, see on liiga kogu aeg näha ja kuulda ja tunda ja natuke on kurb kaa, et ta nii on, aga mingi veider, vahe rõõm on mind täis

mul on veel nii palju õppida
nii nii nii nii palju

*
Epp Kubu ja Flo Kasearu - naine rätis õhkab sisse või noh masin õhkab sisse elu lõhnu, elu, maailma

sa imad endasse kogu elu
oo
naine rätikuga
ja elu imab sind
uue elu imeks
oo
naine rätikuga

felix ehk rõõmus

Felix Randel (1901-1977)
geomeetrilise inimese näituselt
täna

*
pidin eile väikest printsi nägema
ei näinud
samas ma väga kurb ei ole
aga natuke ikka

*
orav
niisama lihtsalt lasteaia taga
või ees
niisama lihtsalt
mõtleb, et ma ei pane teda tähele
panen kohe ekstra
mugib midagi
vaatab mind
mina arvan ta enda surnud
vanaemaks või emaks
kellekski tuttavaks

jaa

*
sügis on käes, energialaks on maha koorumas, nagu hingki välja endast, kummaline kui palju on võimalik kirjutada söögist Merlin Piirve romaanis näiteks, oodake, mina kirjutan teile kaa peedi-küüslaugusöögist, hea söök on, ainult, et mina lõhnan nagu poltergaistide, nõidade ja vampiiride hirm, suudlemisest vist ei tule täna asja

ma nii loodan, et nad panevad selle üles, selle minu Triinu-minuloo, tantsust ja ma tahan tantsust kirjutada kaa palju, ma ei tea miks, lihtsalt tahan, vahel, kodus istun Reet Neithali "Mis on mis kirjanduses" ja avastan, et luuletisi kommenteerin nagu Jacques Derrida, või et lugema peaks ikkagi Macpearsoni "Ossiani laule" ja et Friedrich Schlegel arvas, et luuletajale on kõik lubatud

(jah, lapsepilastamine kaa, võimekas, võimekas, võimekas)

inimene on ikka väga veider olla

ja kuidas see maailm seda kõike talub

ei tea

*
hispaania poiss, kellest päevalehes kirjutati, et otsib Eestis tööd, kõndis kenas ülikonnas vastu, naljakas oli vaadata

lugu - elu - lugu

see kirjutamise värk on ikka imelik
tõde kõnnib päisel päeval vastu

*
ahjaa eile nägin Kumus Ženja Fokinit minuga samasuguse paanilise rõõmuga Christian Diori naiste sametist musta pükskostüümi vaatamas

ma tahan seda

ma tahan seda

ja sis ma leidsin täna veel ühe kohutavalt ilusa mehe

sellise

ezra pound loomulikult
ropult nunnu

selginemisel

merlin piirve romaan muutub aina huvitavamaks
alguses mõtlesin, et jama värk, jälle tuleb lugeda mõnda
üleerudeeritud sõnamulinaloojat
aga näe, räägibki tegelikult küsimustest, mis mulle küll otseselt korda ei lähe, aga millest ma olen vägagi teadlik - probleemist, et miks mõni inimene tunneb ennast kunstiteosena, teine tunneb ennast halvasti, kui tal valed riided seljas on

jaa

ja veel palju muid pisiasju, väike vägivald meestepoolne naistega, (nii rahulikult ma seda kirjutangi eks ole), mul on tunne, et mina ei ole seda tegelikult kogenud, sest minul pole olnud au

aga võib-olla see au tuleb kunagi
kui ma olen kogu maailma õhku paisand

*
on linnasid
kuhu sa jääd
isegi sis kui sind ei ole
oled kohal

libised ikka veel pargipingilt 
vee äärde ja sealt
taevasse vaatama päikest
nemad on teinud sinu

*
 mu kodu on külm
täitsa külm
hing lõhnab
ja tingib mind magama
sis ma tunnen puudust 
ahjust, ahju pole

maailma algusest 
kasvavad lilled
soojaks minu sees
hunnitult ilusad lilled
olgu või jäälilled

ja mis sis et ahi 
nad maha võtaks
ikkagi ilusad

*

armastusest

mõnda inimest saab armastada
umbes samamoodi
nagu Ameerika vabadussammast

koju pole mõtet tuua
ei mahu ära
kõigiga peab jagama
sest ta lihtsalt on
liiga suur
et olla ainult
minu oma

ja mõtle
kui hea vaade
tema seljast avaneb
ja mitte ainult minul
teistel kaa

eesti vabadussammast
pole vist mõtet
niipalju armastada
ei mingit pilguavardust

nii on

hüsteeriliselt õnnelik

ainult üks suur naeratus

(ja pisut vilksuvaid pisarahakatisi)

mul on kohvi ja sinu armastusväärsus, minu vääritus

kui ma peaksin kirjutama romaani, sis ilmselt ei räägiks see mitte millestki muust, kui tari põrandal väänlevatest taimedest, keda ma tahaks enda ümber kasvama panna, suures koguses, niimoodi, et lähed uksest välja ja nad kasvavad mehaaniliselt kõigest vähest ja kohe nüüd ja praegu üles, silmnähtavalt, õrritavalt, valusalt, tähelepanelikult, võtavad mind oma õrna ja julma rüppe, selga paneks endale samurai mõõga, otsa ette täksaks risti, kõrva kleebiks elevandikõrvad, et ma ainult kuuleks, silmad kataks kinni, sest nii oleks sellest põõsastikust kergem inimeseks pääseda

*
p nagu te teate ütles, et nüüd on minu kord, aga mina eelistaks ikkagi esialgu ainult luuletusi, mitte romaani

*
professor põleb oma artikulate pärast, preili m sugupuu pärast, mesilane tahaks eestisse jääda kauemaks kui ainult doktorantuur

mina ronin tooli otsa ja räägin vabanki kõrgekontsalistest lugusid

kedagi ei huvita

palju huvitavam on ühine kooliõde ja tema kergelt ja samas valuliselt kujunenud armulugu

ahjeesuss

*
a mu kodus on midagi sama rõvedat kuskil



ja te ei taha seda vaadata

miks jälle

kaua sa kestad
või kestendad
kelleks või kuhu
või milleks

ma ei suuda, ma lihtsalt ei suuda, vahel tahaks karjuda, et kuidas ma ei suuda, me keegi ei suuda, mitte kunagi, valus on, kohutavalt valus on

küsimärk elamisest

sina oledki see
sõnadest kuhjatud
hetk

hetkedest lõhki läind
suur ja õilis
tõde?

*
kui väike poiss räägib unenägu poliitiliselt seda lahti interpreteerides
kui naine vaatab kaamerasse
et öelda oma pärisnimi ja sis teise naise nimi
kelleks ta selles loos on
ja kogu kupatus on sellegipoolest
mitte brechtilikult võõrandav
vaid kokkukõlav mäng

eludega eludest

sis tekib küsimus, et kus on fiktsioon?
või selle traagelniidid, sellisel kujul nagu jean-luc godard seda oodanud oleks?



ja ütleme nii, et võsotskil oli kahtlemata hea naistemaitse
vähemasti marina vlady meeldib mulle kaa
ta on kohutavalt fotogeeniline ja ilus
ja jean-luc on ta kenasti ära tabanud

*
armastusluulet K.Rist

kassa kunagi lõhnad
niisama hästi
kui kõik sinu sõbrannad
ja mina teen nägu
et ma tunnen sind
liiga palju ja hästi
ehkki tegelikult
ei tea miskit eriti 
peale su eesnime 
ja teist nime
noh sellega ei seostu varsti midagi

meie lood
jäävad lugudeks
kui me ainult ei sooviks
ja vahel ma tõesti ihkan
olla see kõige tähtsam

pingutamata sinu mõistmiseks
sõnagi, lillegi, armastustki
sõprusest rääkimata

jätame nii

sa tead väga hästi
et oled nii hea nagu oled
ja mina armastan sind

vahel terroriseerida
allutada, vallutada, külmutada
kohale kihutada, ehmatada

sest sa oled täis
seda tuld
mis ei võta minult tuld

aga kas peabki

ma tean
sa armastad mind
rohkem kui teised
las nii jäädagi

vähemalt praeguks

*
vana mees koerakesega
sama hägune kui mina

ma olen lihtsalt 
pikemat kasvu
ja noorem

vana mees
meikimata 
ja vanade riietega

täpselt nagu mina
ainult pisut kortsulisem
ja hallim
kristalseid suitsurõngaid
endast välja puhumas

vana mees 
õnnelikult sõbralik
sõbralikult õnnelik
omanik koerale

koera roided paistavad
paremasse ja pahemasse
maailma nurka
koera riist ripub peadraputavalt
pea maadligi

mina õnnelikult õnnetu
õnnelikult ebasõbralik
koerata

*
ma ei suuda süüa
ega armastada
käed ja jalad
ja hing ja süda

tõrguvad valutamast
neidsamu hääletuid
valusid

mida alati läheb
natuke tarvis

ma täna ei kirjuta

täna ma ei kirjuta
aju kärssab
mingi klient
oli eile imelik
võib-olla sellepärast
et ta meenutas mulle
kedagi kellest olin loo kirjutanud
loomulikult ei olnud ta nii ilus

(ainult üks võib nii ilus olla, et
Katrina kirjeldused ei ole ilusad
ja te kõik teate teda
ja ta lubas, et ta sööb kõik ilusa ära
mida ma ilusaks nimetan
sis peaks ta enda ka ära sööma,
täiesti ebaseksikas, aga võib-olla
see ongi tema taotlus)

aga jah
ja sis ma vahtisin teda tükk aega
suur rahapakk käes mees
poiss mees ilusa naisega
 noh sellise igavilusaga
kes mulle tegelikult ei meeldi
 ja tema vahtis
et mina vahtisin
ja nii me vahtisimegi
ja sis ta hakkas tobedaid
 kommentaare laduma
pidid vist komplimendid olema

naine sai naerukrambid
mina ütlesin, ahah

Õhendus jumalaga

lõpuks
istub ta vaikselt keset tuba
vaatab otsa

nii nagu ainult tema seda suudab
hingab sisse ja välja
sisse ja välja

hoiab end rahulikuna
kuigi olen teda juba
kolmandat korda solvanud

lasin käest lahti
tookord kui pidin hoidma
ja mis kirikust me räägime

ja kui ma talt midagi nõuan
sis istub ta maha
rahulikuna rahulikuna

nii nagu ainult tema seda suudab
ja sõnab tasa: mediteerime
selgitame asjaolusid

võtame õhendust jumalaga
õhendust

*
ööliblikad hõljuvad sinuks
kui sa ei julge pimedas magada
laperdavad
öölambi kohal
otsekui kummitused

ja su ema ei olegi surnud
ja su isa ei olegi surnud
ja su kallim ei olegi surnud

saand ööliblikaks

*
ma ei armasta armastusluulet
sest see on nii naljakas

nagu oleks kogemata lahti teind
vihmausside või siilide sootegemise koha

kuskil bioloogia õpikus
või hoopistükkis vaadand

aborigeenide naisi veninud tissidega
ja klassiõde kilkab, et porno, porno, porno

Borno

on linn Lääne-Aafrikas
vuuduulinn, tahaks sellepeale vastata

inimene lihtsalt on, inimene lihtsalt teeb

loen siin ja räägin siin
mõte on ikka nagu ta on
töökaaslane peab seda ebanormaalseks
et inimene tegutseb
lihtsalt niisama

ikka mingi põhimõtte pärast võiks
aga kas ka peab
kas inimese kurjus on kunagi täielikult mõistetav
või hukkamõistetav
kas me peame hakkama kõik

Hieronymus Boschiks, et mõista oma kire täiuslikku kaduvust
nagu siin pildil

visake mind vette - lootus on nagu jõgi ütles Bhartrhari

kui visata guuglisse
poetry
sis saate frosti, whitmani ja dickinsoni

jaa

kui visata ennast ära
sis saate
palju inimesi
kes teid tagasi tahavad

aga vahel on vaja

*
naljakas on see, kuidas maailma vihmad
ei tundu üldse maailma vihmad

ja oavars on see, midapidi see poiss taevasse läks
ja vist jäi, selles muinasloos

kui kingad on katki
aga uusi osta ei julge ei taha
ei olegi raha

siis ei loksu see aeg ega vihm
kusagil ninas
ninast väljas hoopis

nagu poiss
kes jõudis taeva
aga alla

enam vist mitte?

*
vahel on mul kaa tunne
et peaks kloostrisse minema

lõikama maha juuksed
ja vahelduseks ka tissid

nii - võib-olla emaka välja
et sis linoleum ja šveits

või sis šveitsi juust
oleks kõik piisavalt
neutraalsed, et olla
mittemidagitegevad

(üks mu sõbranna armastab nimetada
mehi juustudeks, ütleb
et mõni hallitab, teine on pehme seest
pealt kõva, kolmas on lihtsalt

juust)

aga sõnad ja lood
tulevad nagunii
nad lendavad suurte

härma läind silmadega
kloostriaknast sisse
ja neil korraga on savi
et mina olen pime ja inetu

ja ei raseeri jalgu
neid huvitab rohkem mu naeratus
ja mõni mu krampi läind sõna
*
vahel ma tahaks
et inimesed oleks

mittepuhtad molluskid
mustades sõjakraavides
igal ühel sõduripaun
ja sõbra silm seljas

rinnataskus pruudi pilt
ja mingi võimas lootus
et homme on parem

meie oleme harjunud
pidama koeri
pidama puhtust
pidama meest
naist, last, head sõpra

aga mitte iseenda rahu

*


alati jääb miski kuidagi alles

vaikne hüsteeria

lemmikkohad
ja lemmijalutuskäigud
või käigud mööda maailma kõige vaiksemaid radu
iseendasse



sa astud järve või endasse
endaks või järveks
valgeks tinasõduriks
suures tuhas
sulanuna

tahaksid võidelda
ei
tahaksid võita
ei

olgu see urgas
nii nagu on
sinu sees võib tunduda
vahel veel hullem

kaduda
kaotada
kuhu ja milleks

*
lugusid inimestest: ühel pool paarike, kes räägib udmurdimaale rändamisest, teisel pool paarike, kes vaidleb teemal, kumb on andekam, vahepeal mina oma sõbraga, mitte ei suuda ära otsustada, et keda on huvitavam kuulata.

jaa

lugusid eilsest päevast

nii meeldib mõelda et
ma olengi nii kuradi tähtis
tegelikult ei lähe ma enamus inimestele korda
ja kui sa küsid miks
sis sellepärast et

sa tead vastust
ja see ei meeldi sulle
nagu minagi
selle loo lõpus
või alguses

*
eile

anorektiku päevadraamat

ära mind karda
olen vaid luukere
sest ma ei suuda
süüa

juba mitmendat päeva
keel kõrbeb 
süda on tühi
hääl kuulutab 
vaikust

vahel ka surma
sellist nälgivat
sõbra ema vaatab mind
mina ei saagi aru
et tal on mu puusadest hale

lolli lohutus

mis kaotusest me räägime
kui me oleme aru saanud
et seda me ei saa võib-olla ei tahagi
võib-olla pole vajagi

pigem on see alati võit
tuvi ja varblase ja katuse ja matuse 
võit või võti

amoraalselt
mulle ei meeldi moraalsed inimesed
veelvähem mulle meeldivad moralistlikud poeesid
ma lihtsalt 
kukun nende otsa

ja tunnen ennast imelikult
sest ma ei kavatsegi moraliseeruda

dekadents on parim tendents

*
sa tahad vastust saada kõigile oma küsimustele,
 mina vaatan sulle kell kaheksa hommikul silma tükk aega,
su silmad lahustuvad minu silmadeks,
sa oled veidralt ärevil, sa ei tea,
miks ma seda teen,
tõmbun eemale,
käristan su lahti - unenägude maailmast
ja korraga sa tead,
et pead ärkama ja tegutsema,
nagu vanadel headel aegadel kütid

mine püüa kinni karu ja pane ta tantsima, väike prints

ja mina lähen teisest uksest, et korjata köidikutest üles kõik jänesed

ja maast kõik seened

ja taevast mälestuseks kõik pilved

ja ma ei vasta kunagi lühilausetes

sest  ma olen naine

*


tegelt peaks temast rääkima
aga ma vist ei viitsi
jaa

*
ja kloostrisse
ei ole plaanigi minna

penttist ma mõtlen, penttist

miks?

miks sa küünetehnikuks ei õppind? meikijaks?

küsib mu 77aastane tädi

-

ei tea
meeldib vähe süüa
ja palju lugeda

prussakad lakke

hommikud
need paganama hommikud
mis lakke kinnituvad
nagu prussakad
või sis päiksehelbed
või sis naeratus
ükskõik kelle suul

a kuskil
sibab maailm lakke
nagu mõned prussakad

tead, mul oli üks sõber,
kes kartis kohutavalt prussakaid,
sellises vesises kliimas,
seisis kiljudes tooli peal ja palus,
et ma selle asja ära viiks põrandalt

prussaka
hirm oli tal nii täiuslik
ja mina ei teadnud, kuidas seda ära võtta
toppisin prussaka plastiktopsi
ja viisin õue

sõber seisis ikka veel
hirmunult toolil

kalli tahtsin teha
tema ei tahtnud kallistada
ei tahtnud mulle oma hirmu edasi anda
ma oleks võtnud
oleks poole vähemaks teinud
hoidnud

tema kartis
ütles, et nii jääb meie vahele halb energia
ei teadnud mure murdmisest
kahekesti

*
kas tunned end
kui verelible

või üldse lible
suur õlu vaadis

ja naeratus
kaljukiisalikult
kassilik
ja vurruline

aga sees keeruveeruline
naeratuse sees
nii nagu alati
me ei näe seinte taha

ja mina ei näe sind

*
minu poognatähetund

esimene inimene kasutajaks tehtud
täna

*
minu klienditähetund

need paganama kinkekaardid
tapavad mind elusast peast
ükskord

kuriilushea

neli eurot
ja taco on

ilusad asjad
kui kõht on tühi

see neli eurot
mis mulle
oldi võlgu

*
väga nunnu tüdruk, kellega ma peale kuu aega mittenägemist nägin, ja ta nüüd kolib jälle tagasi taaralinna
ehh, kuhu see kõlbab, üks sõbranna toscaanas, teised kõik tartusse kolimas

tartusse
tarkusse

aga see-eest saab Nigeeria filmi teha maailma kõige nunnuma hulluga, poognasse panin väga haige teksti üles
tracey´le kindlasti meeldiks

ja tracey meeldib mulle omakorda

ikka veel meenutan tema telki, mis oli täis inimeste nimesid, kelle kõikidega ta maganud oli

(vanaema kaa, kui ta jäi teleka ees seitsmeaastase tracey kõrval tuttu, rääkimata veel kaksikvennast)

jaa see on lõppnunnu telk
igal ühel võiks üks selline olla

aga tracey on selline



ja feministil võivad tõesti sellised suured tissid olla jaa

*
stü triinu aroniga on lihtsalt lõppäge koht, ja ma nüüd äkki, peale vabatahtlikku tööd (ma loodan, et tulen sellega hästi toime) saan mõnusalt etendusi vaadata

*
kõige ilusam mees - katsus

(jumal tänatud ettt)

ainult mu pisut pesemata lakka

*
kui keegi vaatas eile etv-d, sis nägi ta mind Mihhaili sünnipäevasümposioonil

jaaa

meestest

nii

head mehed
on
natuke keerulised

halvad mehed
on
natuke julmad

mina kurat ei saa aru, miks ma ideaalset tahan
jaa

****
toime tuleb tulla nii keerulisuse kui julmusega
kumbki pole kerge saak
ega kerge toimetulemine

eile nägin Jaan Klõšeikot, ta on mu Vikerkaare lugude fänn, ma arvan, et ma olen natuke armunud sellesse vanasse mõnusasse onusse, alati on tunne, et selliseks tuleb hakata

KOHE

*
huvitav
kas varsti ajan ma hulluks ainult koolipoisid (need, kes pole kunagi naist saand) ja väga vanad mehed (need, kes pole kaua aega saand)
ja ülejäänud on kõik naise võtnud

kas varsti

mis sis minust saab

mõni Forrest Gumpi ema
kuskil väikses Võru linnas

?

tahaksin

tegelikult ma tahaks kirjutada lesbi või homoromaani
niimoodi, et kumbki tegelane hetkekski ei kahtle, et nii peabki

ARMASTAMA

ilma et ma ise samal ajal lesbilisust peaks praktiseerima

JEEH

mida sa kannaksid?

anda alla
anda sõnadeks
jälle ma sebin ennast kuhugi kohale
naeratan liiga palju
kannan natuke ebalevaid riideid
poisid on alati liiga noored minu jaoks
ja mõned, kes ei ole
on midagi muud

midagi veidrat ja omapärast korraga

mis riidemarki sa kannaks? buberryt
ei

iseennast
kellegi armastust, keda ma ei tunne
kellegi õnne

kes mind rõõmsaks teeb
oma perekonda
seda kannaks

ema musta vesti
mis on pisut katki
vanaema rätikut
vennanaise kingit draakonitenniseid

väga heal juhul sind
oma südames

*
pidu, tüdruk küsib juukselakki, meie räägime modellidest ja saksa pornofilmidest, sellest asjast, et mõni mees on nii ilus, et kõik mu sõbrannad imestavad ikka veel, et kuidas ma üleüldse

aga

ma enam ise ei imesta

et ma üleüldse

sest ju see oli nii

nemad langevad loogu

mina langesin loogu

ja see on minu jaoks ikkagi üsna

alandav
langeda

loogu või kellegi omaks
lihtsalt niisama
lihtsalt sellepärast
et on


*
suri ära hull tüdruksõber
aga mitte tavaline
selline, kellesse poiss elus esimest korda
kiindus armus - kellesse ta hoidus
kelleks ta hoidus
kellega linna peal ringi jalutas
ja mitte lihtsalt ei surnud
vaid läks sinna
kus tüdruku eluaegne sõber
justkui armastus 
oli läinud - enesetappu

ja sis

see maastik
see meeletu mägede maastik
mille taustal on näha ainult valu
ainult igini nutvat meest
ja sis

see ei tundu enam ekraan
see tundubki mägede põiklemine
kurbuseks, kõige ilusamaks kurbuseks
ja selle sees pole ühtegi murtut südant
isegi mitte 
seda vanaema aias kasvavat

ja ometi 
on