30 märts 2015

Tondipäev

Sirvisin täna Betti Alverit ja miskisel põhjusel suutsin lahti lüüa just selle kõige õigema koha. Ja-jah, just selle. Vahel läheb see tunne üle ja ma ei mõtle sellele kaua, kaua, aga siis raksatab kohale ja ma mõtlen sellele põhjalikult ja piinlikult palju. Inimese aju on ikka üks päris karastunud tontide välja mõtleja, talle meeldib ja lõpuks muutud ise ka parajaks tondiks, kui liiga palju ole mõelnud kõikidele asjadele, mis teevad kaugeks igapäevasest ilmast. Kas peabki selle juurde kuuluma, on eraldi küsimus. Vahel nagu tahaks.
TONTIDE NÄGIJA
Betti Alver

Laps õudusest vaid suudab kisendada,
kui teda unes riivab koolja sõrmekont.
Neil puhkudel ent püüdsin sisendada
ma endale: ma olen ise tont.

Kuupaistel tõusin voodist, laubal higi,
ning varitsesin uksi aiateid,
et joostes peidust peletiste ligi
mul endal korda läheks kohutada neid.

Mind meeletut küll! Pimeduse varjus
mu südamelt, mis märkamatult harjus
öökaaslastega, langes kivist kirm.

Nüüd on mul päevavalgel hoopis hullem hirm.
Ma vist ei kuulu enam koduperre.
Üks kumin võõramaailmast jäi mu verre.

(Kogumikust "Tolm ja tuli" 1936, lk 54)

29 märts 2015

*

*  *  *
(kunagi Nigeerias)
me kuumusest puretud
ja malaaria kärbestest söödud
sinivereliste põhjamaalaste
sisalike kehad

mis otsivad oma kivi
oma kuuma rajaga.

*
Theodor Kallifatides

[...]häda meile, kui me loome ühiskonna, kus rootslaseks olemine on ainus, mis mõnele alles jääb. (8)

*
Oh seda tunnet,
kus trellid
langevad ette,
ja mina ei tea
mismoodi minna
enesest mööda
või läbi,
et jõuda sinna,
kus oled sina.

28 märts 2015

CV

Müürileht 17. märts 2015 „Vene juurtega eestlased kinnitavad eikuskil kanda“ 
Vikerraadio Luulelahing 7. märts 2015 http://vikerraadio.err.ee/v/luulelahing/loigud/8acecf26-7e67-4d46-a53f-e0aaf47037f3
Sirp 1. august 2014 „Perifeeria vägi“
Helilaine 24. märts 2014 „N. Gaiman. E. Ferrante. B.S Byatt. Oma soovidega tasub ettevaatlik olla, need võivad täide minna“ http://www.helilaine.ee/artiklild/n-gaiman-e-ferrante-b-s-byatt-oma-soovidega-tasub-ettevaatlik-olla-need-voivad-taide-minna/
Müürileht 11. märts 2014 „Vilu näitab päikeseriiki“ http://www.muurileht.ee/jarjehoidja-tonis-vilu-oh-seda-paikest/ Helilaine 13. veebruar 2014 „Ohtlik ja põnev lugu – Yes/No Truth“ http://www.helilaine.ee/artiklild/ohtlik-ja-ponev-lugu-yesno/
ETV Jüri Üdi klubi 3. veebruar 2014 https://www.youtube.com/watch?v=63g2doH2uXc
Helilaine 12. jaanuar 2014 „Matsuo Bashost inimeste sõnastamiseni välja“ http://www.helilaine.ee/artiklild/matsuo-bashost-inimeste-sonastamiseni-valja/
Helilaine 18. jaanuar 2014 „Ajast ja selle puudutusest nii helis kui keeles“ http://www.helilaine.ee/artiklild/ajast-ja-selle-puudutusest-nii-helis-kui-keeles-loojate-kaudu/
Helilaine 3. detsember 2013 2013„TEATER: maalilised mängud revolutsiooniga“  http://www.helilaine.ee/artiklild/maalilised-mangud-revolutsiooniga/
Helilaine 13. november 2013 „Liina Tammiste meie Andy Warhol sõnaga“ http://www.helilaine.ee/artiklild/liina-tammiste-meie-andy-warhol-sonaga/
Helilaine 16. august 2013 „Praha – mitte ühtegi lahingut kaotanud Jan Žižka“ Helilaine http://www.helilaine.ee/blogid/minu-praha-mitte-uhtegi-lahingut-kaotanud-jan-zizka/
Päevaleht 12. juuli 2013 „Haldjate keeles vastutusest ja tööst“
Sirp 4. aprill 2013 „Naisšovinistid ja põõsad“
Eesti Päevaleht 18. veebruar 2013 „8m2, 150 eurot“
Eesti Päevaleht 21. jaanuar 2013 „Mina, klienditeenindaja“
Müürileht 17. september 2012 „Et asuda tantsuteatri protsessis...“ http://muurileht.ee/17-09-2012/et-asuda-tantsuteatri-protsessis/
Vikerraadio „Mõistes ilma ja inimesi“ 2012/ 21. juuli http://mondo.org.ee/wp-content/uploads/Nigeeria.mp3
Vikerkaar 2012/ 6 „Triptühhon Tatjanale“
Sirp 2012/ 19. jaanuar „Jõhker ja ilus“
Sirp 2011/ 24. märts„Helena Läks fragmentaarsuse vastu“

26 märts 2015

Kaugelenägelikkusse langeda, vat seda tahaks

Üldiselt mulle meeldib mu töö. Ausalt. Raamatud. Alati raamatud. Jah, inimesed meeldivad ka. Aga hinnapakkumiste kokkupanemine ajab küll mu viimase silmanägemise sagriseks. Hirmus lausa, kui sagriseks.

24 märts 2015

*

Kohutav küll, aga just täna olen otsustanud, et olengi see va - Chuck mõnest seriaalist või siis Sheldon Cooper. Igal juhul kumbki nendest antisuhtlevatest tegelastest, kellega on alati ebamugav olla. Ja ometi nagu tahaks olla.

Raske aga siiski

Töö juures olen tervelt kolm päeva arvutisse ühte hinnapakkumist trükkind. See on ikka üks hullumeelne värk. Silmad on lõpuks sagrised, seisad keset tuba ja vaatad nii kaugele kui jõuad, aga ikka on kuidagi imelik. Ohjah.

22 märts 2015

Molodost

Naljakas vene poeesia (praegusaegne).

20 märts 2015

Komandeeringu värk

Tegelikult oli täitsa tore. Kuigi võib-olla ehk liiga viisakas. Eks näis, mis sest kõigest saab. Praegu toksin veidraid asju sisse ja tunnen ennast natuke naksakana. Mulle ÕUDSElt meeldis mu komandeering. Esialgu kirjutasin luuletusi, mis vist pole suuremasi luuletused. Igal juhul Narvas jagatakse kolledžis tasuta Müürilehte, kus mu lugu oli sees ja Plugi ka. Ja siis oli see imelik tunne, teadküll, et mis nad mõtlevad. Miskipärast on enamus mu tekste kuidagi isiklikud ja ma ei oska kuidagi teisiti läheneda mitte millelegi ja selles on kummalist ebamugavustunnet, et äkki ma teen kellelegi liiga. Aga ma ei tee. Ma lihtsalt kirjutan ja selle kaudu avardan maailma.

Vähem hirmu teeks head.

Rohkem rahu. 

19 märts 2015

18 märts 2015

Komandeeringuluuletisi

LUULELOHE
(J-Kst oli kirjutet kunagi)
Minu naeratusse
langeb luulelohe.
Lahvatab ja kaetab
hetkeks kõik need piirid,
mis pannud säädus
mulle.
Minu kallim tantsib
teda öösiti mu juures.
Trellid vaikselt
minu ümber suleb.
Keegi läks ja keegi tuleb.
Aga tants
see kestab igavesti.

***
Kui tahad uppuda keele sisse
siis päriselt
nii nagu ta on
ehmatava tõsiduse
ja hirmuga
et äkki
see ongi ainuke armastus,
mis vastab
või ei...

16 märts 2015

Sellised lood, ehk poogen.ee

Mõned päevad on sellised, et muudkui kõõksud ja meeled on kohutavalt ebamugavad ja kinni. Ja siis käin arsti juures ja...

Kurt Katrina
on kahtlemata
ebameeldivam
kui Kurt Vonnegut.

(nii ta on, päriselt)

Täna üritasin ühte Swedpanga töötajat surnuks rääkida. Peaaegu õnnestus. Enne seda teatasin talle, et ma nüüd siis lahkun, et ta ikka veel edasi teiste klientidega suhelda julgeks. (suudelda julgeks)


KEELEST
(tegelikult on see Kaurile)
Mu kallim
kallistab mind öö otsa
oma unesegaduses
kõige ainsamaks naiseks,
kellega tal on
ühist ja kodu.
Mul on paaniline hirm,
et ma ei suuda
talle anda
ennast ja kindlust,
et maailm töötab
meie esiemade keeles
edasi.
Selles, mida tahtis
mu poolvenelannast memm
mu emaga kõnelda,
et too teaks.
kust ta tuleb.
Mu kallis, me teeme
sellest keele,
mida on häbi
unustada.
Mu kallis, me teeme
sellised raamatud,
mida on häbi 
lugemata jätta. 

15 märts 2015

Kurbus

Lähen sõnu taga otsima. Lähengi. Käed taskus ja silmad natuke liiga kangete prillide taga niimoodi, et kõik varjud siniselt kumavad, kui natuke pead pöörata. Ma ei näe. Tead, sõber, ma pole kunagi näinud. Tuba on koristamata, täna pühkisin natuke põrandaid. Lugesin Brodskit. Ja ainus, mis meelde tuli, oli kinnismõte. Brodskil oli ka, aga minu kinnismõte kirjutab ise luuletusi ja tema luuletustes on ka rõugud ja aidad ja rehed. Ainult erakuid sügavates laantes, selliseid Rubljovi tüüpi kunstnikke, kes armastavad ainult Jumalat, tal pole. Ta ise on. Ma ei tea, kas ta armastab jumalat, midagi sinnakanti. Vahepeal armastas eesti suurkirjaniku lapselast, nüüd väidavad, et tal ei ole kallimat. Küll ta tuleb. Ja mina olen ikka natukene õnnetu. Kinnismõte ikkagi. Nendega tehakse asju.

Üleeile käisime sõbraga kinos. Naljakas oli. Ta pani käe põlve peale, nihutas kõrgemale. Ma ei tahtnud. Võtsin selle pihku ja hoidsin mõlema käega, et ta enam ei teeks. Ööseks panin kõrvaltuppa magama, hommikul ronis minu voodisse. Nii nad seda teevad, tulevad meie ellu. Võib-olla samamoodi ronisin mina kinnismõtte ellu. Ma olen ju tegelikult tore tüdruk, nii nagu mu sõber on tore mees, lihtsalt tal on naine ja lapsed. Ja ma ei taha temaga muud teha, kui vahel aega surnuks peksta, võib-olla tahtsin ma kinnismõttega sama teha. Brodskil oli kinnismõte - tollega ta ainult luuletas. Lõpuks oli tal piinlik. Minul on ka piinlik, aga ma ei oska teisiti. Lihtsalt ei oska.

Täna hommikul unustasin telefoni koju. Mõtlesin Tartusse sõita. Jõudsin bussijaama ja ostsin juba oma piletidki ära, aga siis võtsin sularahaautomaadist raha ja unustasin kaardi sisse. Seal ma siis olin, maailma kõige õnnetum inimene. Kellelegi helistada ei anna, sealt Tartust, et ma ei tule või kui tulen, siis laenake raha või mõelge tagasisõit. Imelik on, kuidas mõni päev kohe mitte kuidagi ei lähe.

* * *
mul on sõber,
kel polnud lipsu ega sõlme
ega enamasti sõnu
ainult pill
ja hiina keel
ja maailma muutmine õlul

* * *
kõik nutavad taga
rõukusid, õunapuid
ja armastust
mu raamatuis

*
meil ei lubatud nutta
öeldi
puuakse üles

*
Minu väike õeke sai täna 25. Imelik lausa, kui kiiresti nad kasvavad.

*  *  *
Kuidas minna keele taha
või tunnetusest ette?
Kuidas jõuda läbi oma
naha päikse kätte?

14 märts 2015

Pean proovima tõlkida teda

Mõned hetked Brodskiga.

Tekste

*  *  *
Sa teadsid tollel hommikul, et tulen.
Ma kirjutasin nagu kõik.
Su tšätt ja minu paabulinnusuled.
et olen jälle
kellegi südant püüda võind.

Sa teadsid minu joomingust ja temast.
Sa tegid nägu, et ei loe.
Ja lugesid
kell neli hommikul
vanapärsia keeles
mehest, kel mehed meeldisid.

Kõik ütlesid ja mina ütlen ka:
ma olen pisut soe
sest peast ja natuke ka hingest.
Mis teha,
sa ikka sisse poed,
ka siis kui minu armastus ei loe.

* * *
Nii palju küsimusi
selle kohta, kuidas peab
pidanuks või pidi.
Ah, teate, ärgem tehkem
sellepärast enam tüli.
Ma võin, võinuks, võisin,
aga ma ei teinud,
te võtke lihtsalt arvesse.
Nii elame ja vabadus
on selle nimi.
Ma armastan ja usk
on selle alus.

09 märts 2015

Kõht täis, meel hea

Poolik kurk ja vennanaine korraldas aktsiooni: Katrinale võimalikult palju hääli Luulelahingus. See on khuul. Vaatame, mis siis nüüd juhtub. Wimberg sai ka mõned hääled.

08 märts 2015

Imelikke tekste, loe veel hra Lotmani Brodskit

*
pöördun oma selja taha
mu surmaks peetu
sina aina kirjutad
ja loetled minu
halle juuksearvu
teadmata mu päevade
või ööde tulevust või arvu

ma olen eesti naine
peaks kauem elama
sust nagunii
kuid surm ei ole
vahel kaine
ma tean
ta teinud ära teisigi

sa küsid, kus on minu
seitsmes laine
ma tahaks öelda
sina olid, minu
surmaks peetu

ja sina vaikid
ja loetled minu sõnu
oma arveraamatusse
meie vaiksel õnnetunnil
valguse ja valu sunnil

ma tahaks öelda
armastasin
aga olin alla veetu
su julmusest, mis
ilusaim on kõigist kingist,
mida elult saanud.

Igasugu lahingutest

Tundub, et Johanna-Mai võidab selle Luulelahingu. Aga sellegipoolest oli tore.

05 märts 2015

Minu papist, Jumalast ja sellest, kuidas bürokraatide juurest minema jalutada

Täna on see päev, kui papi saab 68. Enda meelest on ta endiselt kõige vingem. On ka. Ta on ju minu papi, sellepärast ongi ta kõige toredam tegelane üldse. Okei, tal on palju neid omadusi, mis takistavad minul vist pärismehi normaalse näoga vaatamast. Mina lähen Thierseni kontserdile. Enne seda üritasin praktiliselt kogu oma raha ära raisata. Pajula ostsin ja siis veel Vikerkaare, hirmsasti tahaks teada nüüd, et mismoodi see eurovärk välja näeb, Timothy Norton kirjutab, et kuidas see käib.

Mihhail Lotman usub, et kirjanduskriitik on arst, aga kirjandusteadlane on patoloog. Jep. Usub, usub, vähemasti Pistriku tekstis ta kirjutab niimoodi. Ja tuleb välja, et see Jumala asi on Brodskil tõsine. Selles mõttes, et ükski seaduslik institutsioon, ükski võim ei ütle talle, kas ta on poeet või mitte. Keegi ei ütle seda kellelegi, vähemasti mitte praegu. Aga M. Lotmani kirjeldab aega, mil inimestele anti õigus olla poeet. Suurem meister ütles tollele uuele tulijale, et oledki poeet. Tegelikult ütles Brodskile Ahmatova, et ta on luuletaja, aga sel polnud kohtus, selles ilmselgelt veidras ja tobedas kohtus mitte mingisugust asu. Jumalal oli asu - 1964. aastal, kui tegelikult polnud tol ajal ka Jumalal asu nõukaliidus, no seda teadis mulle vanaemagi rääkida, kui piinlik korraga kõigil kirikuskäimise pärast oli. Ja ometi, süüdistatuna parasitismis, seisab Brodski kohtu ees ja teatab, et keegi pole teda tunnistanud luuletajaks, kui siis ehk Jumal. Midagi kogu selles käitumises meenutab mulle filmi "Assa" viimaseid stseene, kus Tsoi käest küsib kole kultuurimaja bürokraat, et kas too teeb tööd, ei tee, no kurat ei tee, luuletab, mängib pilli, otsib inspiratsiooni, aga tööd ei tee. Aga pidu on vaja ju ikkagi ära pidada ja siis hakkab kulduuramajaametnik lugema mismoodi, et pilli ei lõhu ja kontsert ei lõpe enne kui tema aeg lõppeda oli ja inimesed olgu ilusti riides ja... 

Tsoil on savi. Ta jalutab minema. See on omamoodi khuul. 

04 märts 2015

Semiosalong

Tänane õhtu on äärmiselt edukas teadmiste hankimisel:
1) kui baarmenile päris ausalt ära rääkida, et homme on palgapäev, aga täna on siidrit vaja ja taskus on 2 eurot ja 50 senti, siis majandab ära küll.
2) Siim Tuisult sain Semiosalongi loengus teada, et Eerik-Niiles Kross lubas eelmise aasta kohalike valimiste ajal venekeelsetele, et Tallinnast saab seaduslikult kolmkeelne linn, kui nood IRLi valivad. Aga kuna eestikeelsed inimesed vene meediat ei tarbi, siis ei tekind sellest mitte mingit probleemi eestikeelsete valijate seas.
3) kõik parteid teevad vigu, mõned teevad paremini, sest neil on parem PR firma. Noh, seda viimast teadsime me vist kõik.

03 märts 2015

Enda guugeldamisest on vahel kasu

Mis maa see on?

Antiroosamanna Patti ja roosa luuletusega Katrina

Imelik on seda raamatut lugeda. Ikka olen Patti eluloo juures. See on nii rahulik, nii tasakaalukas, nii mõnus. Võib-olla sellepärast, et ta on kirjutades üle kuuekümne? Ta justkui teaks, et näeh, liiga palju rabistada pole mõtet, see et ma nüüd natuke rohkem inimestele meeldin, kui varem, sest mul on uus soeng või ma lugesin St Markis mõne luuletuse, mis läks kellelegi korda, ei tähenda kokkuvõttes midagi.

Imelik on seda lugeda, taustaks vaatasin "Factory Girl"i Sienna Milleriga peaosas. Hullumeelselt veider oli vaadata. Närviline, ebakindel, meeste tähelepanu ja muidu tähelepanu vajav Edie Sedgwick on Patti vastand. Patti puhul on inimesed pidevalt segaduses, et miks ta neile meeldida ei püüa, miks ta ei ole mingi roosamanna blondiin ja miks ta samal ajal tsikkidele ligi ei aja, kui ta ei ole roosamanna blondiin. Ta lihtsalt ei ole. Talle lihtsalt ei meeldi ja kõik.

Kurat, ta on äge. Sellisel täiesti minusel moel. Mitte et ma suudaks inimestele mittemeeldida, minu edevus lihtsalt ei luba mul neile mittemeeldida. Ma vajan stimuleerivat suhtlemist kogu aeg ja ausalt see väsitab mind ennast ka. Ja ma oleks pidanud seda va raamatut varem lugema, ehk siis oleksid mõttetud unistused printsidest-poeetidest ja kuratteabveelkellest ära jäänud. Ma lihtsalt ei ole teda veel leidnud. Või kui olen, siis ma ei oska taga midagi mõistlikku pihta hakata.

Aga see esinemine Mustas Puudlis lõi natukeseks mu silmad lahti, ma tean, et pean kirjutama ja just nendest asjadest, millest on vaja kirjutada, kasutades selleks just neid vahendeid, mis mulle antud on. Loodetavasti ilmub õige pea minu artikkel Vdrugist. Aga põnev on. Igal sajal juhul on hirmus põnev. Ma mõtlen - tulla kohale oma roosas kleidis (absoluutselt anti-Patti) ja rääkida ilusate ja andekate inimestega. Ivari, Jürgen Rooste, Sveta, Johanna-Mai, Silveri, Igori, Aavo, Kädi, Peetri, Tiinaga ja tunda seda kummalist ahastust, mida tunnevad inimesed, kui nad on pandud lugema oma tekste. Ma muidugi loen alati neid asju, mis mind piinavad, mis tekitavad natuke umbse valu. Aga siiski, millisel teisel valul on mõte, kui mitte armuvalul nende pärast, keda enam ei ole.

Armastusluule? Ma kardan, et ma ei oska seda kirjutada, ega hakkagi oskama. Vähemasti see va erootiline on mul liiga selgesõnaline.

Vanaemale
(kes mu suureks kasvatas,
sündinud Anastassia Jefimovna Zaitsovale)
'
ma tahan su sitkust
armastada
ainult ühte meest
kogu elu
surnud küll
aga sinu oma
ma loodan
te saite kokku
ma tahan su julgust
armastada
ühte Jumalat
kogu elu
viimasest sundisid
nad sind vaikima
aga sina ei jätnud
õpetasid mind ja oma tütart
armastama
ma tahan su vene keelt
talupoja oma
mu memm
ma tahan su julgust
rääkida eesti keelt
oma eesti mehega
53. aastal
mu memm
ma tahan su julgust
abielluda saksakeelse
perekonnanimega
mu memm
kui kõik su sugulased
lõid lamenti
et miks ja kuidas
ma tahan su mässu
maailma vastu
uskudes sellesse
mis hea
mu memm



Vat

Tundub, et enamus Patti mehi või vähemasti neid mehi, kellega ta pruta tahab olla, on veidrate rahateenimisvõimalustega. Lisaks Robert Mappletroppe´ile ka Jim Carroll - ikka prostituudina meestele. Ohjah.

02 märts 2015

Kelle sina valisid?

Ajab närvi küll.

Kivisildnikuga hetkel nõus.

01 märts 2015

Patti tuli pärast seda, kui...

Aasta siis oli 2012 - kui ma ilmselt mingist kummalisest kohast kuulsin Patti Smithi kohta. Ikka kuuldakse. Kõik teavad temast midagi, aga tol hetkel läks ta mulle ilmselt rohkem korda, kui varem või läks mulle Andy Warhol korda? Ma ei tea. Hetkel loen Patti raamatut "Just Kids" ja mõtlen kõikide heade asjade peale, millele ikka mõeldakse, kui Allen Gingsberg lööb omast arust ilusale poisile külge, ostes tollele kohvi ja võileiva, aga näeh, tegelikult oli ta Patti. Kõik need kummalised ja vähemkummalised tegelased, kes tulevad jutuks ja kellest oled ikka siin või seal kuulnud. Ja siis tekib tunne, et kõike tahaks näha ja katsuda ja guugeldada ja mida iganes veel. Lihtsalt tahaks oma väikest kultuuriteadvust muudkui laiendada. Aga ikkagi on põnev teada, et Pattit võeti poisina tol kummalisel hetkel, kui ta kõht tühi oli. Natuke minusust on temas.