Metsik puhkepaus

Maria oleks liigsest magamisest lamatised saanud, villid jalutamisest või käsitööst. Ta ei tahtnud. Maria oli liiga armas tüdruk, et tegelda asjadega, mis tegid haiget. Eelkõige liikumisega, liigse magamise, vaikusega, lärmakusega. Ta läks tänavale istuma, umbes nagu vanaprouad, pikkades lillelistes kleitides, imeliste suurte siniste silmadega, mida tõmbasid väiksemaks pisikesed kortsud silmade ümber. Kui Maria oma pika helesinise kollaste mummudega, peaaegu muusikalivärvilise kleidiga Vabaduse platsil istus, astus talle ligi üleni mustas, kõhetu sokuhabemega mees. Maria unustas ära, et ta on kakskümmend viis ja ta meeldib meestele ja nad hakkavadki talle külge lööma, jättes kõrvale temast mitte kaugel asuvad mõnusad memmed, kelle juttu oli naljakalt armas pealt kuulata.

"Ja Marko, oh Marko, mis tal küll seljas oli!" Jutt käis muidugi Marko Reikopist, kes kandis Barack Obamaga kokku saades väga ontlikku vesti. Neid jutte oli igal lõunal väga tore kuulamas käia, täpselt siis, sai lõunapausiks välja lipsata hiigelhoonest ja kuulatada, kõrvad lõpuni täis nii linnamüra, kui kummastavalt ilusaid ja vapraid daame, keda keegi peale tema, Maria ei märganud.

Huvitav, kas Marial tuleb pensioniiga, võib peab ta elu lõpuni riigile kasulikku tööd tegema, et saada lõuna ajal pooleks tunniks tuvisid passida. Mees haises õlle ja veel millegi järele, mis ilmselt oli liköör? Kõvasti läbi hakitud aaloe segatud kokku kakao ja kuuma šokolaadiga. Meest vaadates ootas Maria , millal ta vanaks saab, millal ta lakkab ihaldamast ilusamaid kleite, vaimustavamaid inimesi, kui need, kes ta ümber olid. Isegi see aaloe, šokolaadi ja õlle järele haisev töll või tönn, nagu mõnes kihnu jõululoost sissekaranud sokupäine poiss, ajas teda mingis mõttes uudishimulikuks, võib-olla isegi kihevile.

Maria hoidis ennast tagasi. Nii nagu inimesed ikka, kui nad kohtuvad omaenda ebamugavustundega, mis  on märk võimalikkusest veel mugavamalt ennast tunda. Ta teadis, et talle ei meeldi liigsed tunded, liigne huvitatus - no ei meeldinudki. Talle meeldisid vaikused ja jälgimised keset päeva. Kaugus inimestest, kes temalt kohvi ja saiakesi ostsid, kaugus temast endastki, tema kunagistest unistustest saada luuletajaks või lauljaks või pikkade täiuslike mustritega sallide kudujaks. Täiuslikud mustrid olid elus tähtsad: see tähendas kindlaid söögiaegu, kindlaid tööaegu, kindlaid uinumismomente, kindlaid istumishetki, kindlaid ootamisrütme, see oli nagu elujooga või elusall või elukangas, millesse ta kogus täiuslikke vaikusehetki, kus ei pidanud mitte millegi peale mõtlema. Ja praegu - tal oli see peaaegu saavutatud.

Marko Reikop ja see õlle-aaloe-järele haisev härra ja vaikus. Nad kudusid teineteisesse lugusid, mille olemasolust Maria ei teadnud. Vanatädide lemmikmees, kes riietub süsimustadesse riietesse, kortsuliste näovagudega, aaloe-õlle järele lõhnavasse kellessegi eikuskilt.

"Kule, suitsu on vä?" küsib see sokutaoline aaloe-õllelõhnaline olend. "Sa oled seda nägu, et võiks olla. Sa justkui otsid metsikut puhkepausi, et mitte olla."

Maria tahtis teda ignoreerida. Ta pööras selja. Ta vaatas huvitatult tuvisid, vabaduse risti, hiigelplaate jalge all. Ainult mitte aaloe järele lõhnavat meest. Ainult mitte toda.

"Do you speak English?" küsib sokkmees veel hullema aktsendiga inglise keeles kui Maria vanaema. Kas ta rääkis inglise keelt? Kas keegi tegelikult rääkis inglise keelt? Või saksa keelt? Või vene keelt? Või üldse? Kas keegi saab isegi emakeeles enda kõrval olevasti inimesest aru? Maria tahtis tööle tagasi minna. Kindlasti teda igatseti seal. Nii nagu ikka igatsetakse keskpäeval taga lõuna ajal supi ettekandjat, taldriku äraviijat, kassiiri. Hädavajadusest - teadmatusest, mida oma eluga peale hakata, teadmata, mida endaga selles elus pihta hakata, sest söök pidi olema kütus. Ja keegi pidi selle kütuse meile sisse söötma. Nii lihtsalt oli.

"Smoke! Please, smoke! I need smoke!"

Suitsu, aaloe-sokuhabemega mees vajas hädasti suitsu.

Maria ajas silmad pärani ja vaatas veelkord meest. Ta võttis oma kotikese ja jalutas ära, vaadates paremale-vasemale. Naine isegi vajas suitsukatet sellesama sokuhabeme eest.