Pole hullu, lihtsalt tuumapomm on

On see nüüd mingi märk või asi, aga ma olen alates esimest jaanuarist kuulnud, kuidas eurofmis räägitakse jedernaja orušajast, need kes aru saavad, need teavad, et see on tuumarelv. Ja seda asja olen ma kuulnud vähemalt kolm päeva järjest. Täna sain aru, et ma ei ole näljane, et mu teisel arvel on tervelt kolgend seitse eurot. Ma olen rikas. Või noh mitte päris, aga peaaegu.

Tuumarelva teile sis.

Ja Lõuna-Sudaani ka.

Räpane realism ja pole hullu

Külmkapis on kaalikas,
šokolaad, soolatud seened
aeg on räpast realismi täis

lootusega segi
homsest palgapäevast
isa ütleb, et sööma peaks
mina mõtlen, et hambaarstil
võiks ka kunagi käia
kasvõi selleks, et mitte
kunagi hambaid
söömiseks tarvitada

sõber ütleb, et otsi parem töö
tegelikult olen ma terve
teismeea unistanud mitte kunagi
abielluda ega regulaarselt süüa
noh et peaaegu nälgida

kogu aeg lugeda ja kirjutada
kogu aeg viibida sõnas
ja et sõna viibiks minus
nagu viljastav ja ennastsalgav
lähedus inimeseks olemisest

tegelikult on see kuradi raske
peaaegu anorektiline
maksta oma viimased veeringud
või mis seal salata
isa viimased veeringud
et oma sõbrannat
teises linnas külastada
ja peale seda kaks kuni kolm
päeva rahatult nälgida

pole hullu
kõigest kartul ja tatar
ja hunnikus makarone
ja sibul ja šokolaad
ja mesi ja niisama räpane
niisama kahvatu
ja viljatu endaks olek
on ka - hullu nagu ma ütlesin
pole

miks ma kardan vastu võtta ja anda

*
sel hetkel, mil asjad omandavad
oma tegeliku mõõtme
ja mõõde võtab võimust
ma taban karjatades
keset eluliiva õudu

et lähen üha uuesti sust mööda
ja silmist pisaraid ei tule
tahan olla igavesti
ometi mis olen, olen pime

taha olla see, kes kestis
ometi, mis olen, olen muutuv
ja sina oled hoolimata
kadumisest mulle ikka ime

*
ma tahan sõnastada
päevi nagu mõni
arst võib võtta kokku kojuluud
ja teine üksikasjalikult naeratust
et mitu hammast
milline on vahe
kui kollased
kui terav nende tahe
ma pole võimeline
mul puudub sõna
keset hommikut mul puudub tahe
öelda truudus
see ongi minu puudus

kui jahimees
ma jahile ju lähen
et sõnastada koljuluid
ja mõtteid, mis kogemata
kukkusid mu pähe

*
ilma igasuguse halastuseta
kandiliseks kõnnitud
ja mõeldud inimesed
saavad ühes
            sõbrannas kokku
ja paotavad oma
elavad huuled
julmuses veel kord
et kõik teaksid
mis on seks
mis on surm
mis on lein

sa tegelikult ei lepi
kunagi kahe allöelduga
ja see leppimatus
on ühtaegu kangelaslik
kui ka rõve

nõnda näidates et ainult
tugevamad jäävad peale
ja sina oled üks
neist kõige tugevamatest

ma ei ole kade
aga ma ei salli seda
sest see ei luba
maailmal olla
nii nagu maailmal
on olla

su diktatuur on sügav ja valus

nõnda oledki julm
nagu zombi

*

Uut aastat siis. Meie poes laulab Sigur Ros oma kuuldamatult helehäälset, lähedal, lähedal, lähedal laulu. Mina unustasin söögi koju ja olen natuke näljane. Kui keegi viitsib poest läbi astuda -  tooge süüa.

Uut. Ilusat. Imelist. Head. Armastust, lugupidamist ja hoolimist täis aastat teile kõigile! Minule ka.

Aitäh!

Maailma ilust

Niisiis. Väike Printsess ja tema Võlur. Võib ju mõnda meest niimoodi ka nimetada. Printsessi Võlur. Maag. Merlin ümarlauast, kes teab ja kuugeldab kokku kõik selle, mis teeb printsessi kuningas Arturiks ja Parzifaliks korraga. Noh ja eks Merlingi valitse. Teisiti ta lihtsalt ei oska.

Sellegipoolest.

Sellel aastal olen ma leidnud palju häid inimesi, kes hoolivad, kes tahavad maailma paremaks muuta. Inimesi, kellega kasvada suuremaks ja vabamaks, kellega muutuda rahulikumaks ja kuuldavamaks. Mõne mehe puhul olen muidugi avastanud selle, et ma tahangi, et ta oleks ja jääks.

Inimesi, kellega maailma muuta.

*

Sotsdemmide värk. Jah, mu väike printsess kavatseb tõsiselt ka hakata valitsejannaks. Talle muide sobib see täitsa. Ja mina käitun nagu kihvatav vanamees. Homme peab kirikutesse minema. Ma ei tea, kuidas ma sinna jõuan ja kas üldse jõuan. Tommi saab jälle vanemaks 66 aastat vanaks või siis oleks saanud. Imelik.

*
Printsess on muide natuke pahane. Ohjeesus. Niimoodi see käib.

Mõnikord me kasvame suureks ja mõnikord

on kummaline olla ilus vähemasti siis, kui härra R ütleb nii.

Seal ta siis on, see minu väikse printsessi geipoiss. Selline kümme aastat noorem ja kuidagi noh teate küll, võib öelda, et isegi kuidagi mingis mõttes see. Ma ei oska seda päriselt kirjeldada. Lihtsalt see. Ta tuleks ka kuidagi ümber nimetada. Huvitavaks, heaks, ilusaks - kõigeks eelöelduks. Kunstnikuks.

Nõuan endale aina uut soengut, asemele saan lause sellest, mismoodi mul on ilusad lokid. Kummaline. Eks ole.

Ma tean ju. Lihtsalt siin seisab mees, kes tegelikult ei mõtle, nagu mees ja just see teeb ta intrigeerivaks! Ja ütleb, et ma olen ilus. Ilma igasuguse muu huvita, kui et lihtsalt öelda. Ja seda on kummaline kuulata.

* miss

Miss missliiding hakkab siis nagu sel aastal pöörduma juhtivaks. See on natuke naljakas tunne. Miss jääb, liiding kah jääb, aga lahkukirjutatult. Enesekindluse üledoos. Vahel ka aladoos. Aga pole hullu. Kasvame. Õpime. Jõuame. Tahame.

Järgmisel aastal uue hooga, alustame uue looga või siis pikendame vana. Gängid. Sõbrad. Uued. Vanad. Head. Ilusad. Ja nii edasi. Nii peabki. Eksju?