Pole hullu, lihtsalt tuumapomm on

On see nüüd mingi märk või asi, aga ma olen alates esimest jaanuarist kuulnud, kuidas eurofmis räägitakse jedernaja orušajast, need kes aru saavad, need teavad, et see on tuumarelv. Ja seda asja olen ma kuulnud vähemalt kolm päeva järjest. Täna sain aru, et ma ei ole näljane, et mu teisel arvel on tervelt kolgend seitse eurot. Ma olen rikas. Või noh mitte päris, aga peaaegu.

Tuumarelva teile sis.

Ja Lõuna-Sudaani ka.

Räpane realism ja pole hullu

Külmkapis on kaalikas,
šokolaad, soolatud seened
aeg on räpast realismi täis

lootusega segi
homsest palgapäevast
isa ütleb, et sööma peaks
mina mõtlen, et hambaarstil
võiks ka kunagi käia
kasvõi selleks, et mitte
kunagi hambaid
söömiseks tarvitada

sõber ütleb, et otsi parem töö
tegelikult olen ma terve
teismeea unistanud mitte kunagi
abielluda ega regulaarselt süüa
noh et peaaegu nälgida

kogu aeg lugeda ja kirjutada
kogu aeg viibida sõnas
ja et sõna viibiks minus
nagu viljastav ja ennastsalgav
lähedus inimeseks olemisest

tegelikult on see kuradi raske
peaaegu anorektiline
maksta oma viimased veeringud
või mis seal salata
isa viimased veeringud
et oma sõbrannat
teises linnas külastada
ja peale seda kaks kuni kolm
päeva rahatult nälgida

pole hullu
kõigest kartul ja tatar
ja hunnikus makarone
ja sibul ja šokolaad
ja mesi ja niisama räpane
niisama kahvatu
ja viljatu endaks olek
on ka - hullu nagu ma ütlesin
pole