21 aprill 2014

Hirmud kompleksses vabas ja avatud ühiskonnas

Loen Robert Kitti ja Jüri Engelbrechti - korraga on kõik kuidagi selgem. See minu paaniline hirm mittejõudmise, mitteolemise, mittehingamise ees. Must luikki hakkab selgemaks lendama. Milline õudus on musta luige efekt kogu majandusele, inimeste suhestumisele neist väljaspool olevatesse faktoritesse? Minu endagi hirmud? Millega need põhiliselt on seotud? Töökohaga? Ei, tegelikult ma usun oma töökohta. Majandusliku hakkamasaamisega pikemas perspektiivis. Omaenda otsustamiste vastustuse hirm.

Täna nägin Roostet. Imelik oli näha. Ta assotsieerub minu jaoks pea alati Kauriga. Ja see on jõletüütu. Oli kolm aastat tagasi jõletüütu, on siiamaani. Kuulumine kuhugi või kellegi juurde. Jõleoskustega Katrina Helstein (ja see ma olen, ma ei oska lihtsalt mitte midagi mõistlikku seal va kirjandusmaastikul teha, kui ainult luuletajaid moraaljüngerlikult pragada kõikide mõttetute ja mõtekate asjade pärast, mida nad ei tee, võiksid teha ja nii edasi) teatab, et ei taha enam olla sotsiaalkriitiline ega luuletaja. Aga vata must luik majanduslikus plaanis, see va positiivne must luik, tahaks küll olla.

Igal juhul rääkisid nii Kitt kui ka Engelbrecht komplekssüsteemidest, mis iseloomustavad vägagi tugevalt meid ümbritsevat sotsiaalset süsteemi, ütleme otse välja, ka majanduselu ja kapitalistlikku vaba maailma. Kitt rääkis päris palju ka herr Friedmanist. Kummaline oli lugeda. Kogu eesti majanduselu muutus loogilisemaks ja mõtestatumaks. Kui vaba turumajanduse põhialus on tehing (selline superlihtne tehing, mille ümber tegelikult kõik mängib, kasvab, kaanetab ja laulab), mis ei peaks sõltuma kummastki (ei ostja-müüja rassist, soost, vanusest, rahvusest või religioonist või selle puudumisest), siis ei saa ju mitte kui midagi ette ennustada. Ostja otsust saab sel juhul suunata vaid kampaania, aga seegi... Seegi... Seegi on poolik mängumaa. Seega - luuletajad-kirjanikud kirjutage, kirjutage, kirjutage, kui leidub lugejaid, siis saate selle vabamakski veel, selle kapitalismuse.

(ja jah, ma leidsin Kalle Muuli luulekogu kah riiulilt üles, hästi naljakas on vaadata, ei hakka lugema, igaks juhuks ei hakka lugema)

Kommentaare ei ole: