16 november 2016

Motivatsioonikirju

Minu kirjandusteaduse magister, vabatahtlik tegevus kui ka töökogemused toetavad minu kandideerimist muuseumisse. Minu magistritöö "Eestimaa kui topose konstrueerimine Gustav Suitsu luulekogus "Elu tuli" ja Ernst Enno luulekogus "Uued luuletused", kus ma uurisin luule interiorisatsioon ja eksteriorisatsioon mehhanisme kirjanduses. Ehk siis kuidas mõjutab luule luulevälist elu ja kogemust. Eks sama sa uurida ka Eduard Vilde proosas. Sain eesti vanemat ja uuemat proosat lapata ja ennast kirjanduseluga kurssi viia viis ja pool aastat Apollo raamatupoes klienditeenindajana töötades.

Minu jaoks on kirjanduslik tegevus alati seotud otsese suhtlemisega, mille käigus inimesed saavad enda kohta rohkem teada ja sedamoodi loovat uut reaalsust. Nii kirjanik kui ka lugeja avastavad lugedes-kirjutades uutmoodi olemist. Mulle meeldib teha avastusi koos teiste inimestega. Olen korraldanud luuleümarlaudu, mis kujutavad endast luuletuse teemadel rebimise-kirjutamise-joonistamise töötubasid. Niimoodi suhestuvad uuema ja vanema kirjandusega ka täiskasvanud kirjandusest kaugedki inimesed uuel tasandil. Selleks on vaja vaid head keskkonda ja julget juhendajat.


Lastega olen tegelenud vabatahtliku töö raames. Õpetasin Nigeerias kohalikele lastele kreeka müüte ja eesti kultuuri. Avasime koos kaasvabatahtlikuga näidendeid tehes, pilli mängides ja lugusid rääkides erinevatest hõimudest pärit ingliskeelsetele lastele oma euroopalikku tausta ja eesti maastikku kaks ja pool kuud järjest. Hiljem käisime ka eesti koolides Nigeeriat tutvustamas ja jagamas nigeeria laste kirju eesti lastele, et neil oleks uued kirjasõbrad. Usun, et eesti kirjandus ja kultuur ei ole ainult eestlastele, vaid seda tuleb jagada kõigile, kes kasvõi kogemata meie riiki satuvad. Muuseumitelgi on selles osas palju ära teha.

Esinemisjulgust olen kogunud ka Luulelahingus, Jüri Üdi klubis ja oma tekstide esitamisel erinevatel luuleüritustel. Samuti kaitsesin 2013. aastal oma arvamust väikeste palkade osas (artikkel Eesti Päevalehes "Mina, klienditeenindaja") Arvamusfestivalil. Sotsiaalse närvi ja paljastuslike tekstidega olen muutnud paljusid inimesi enda ümber nähtavamaks. Usun, et suudaksin ka muuseumi nähtavamaks teha.

Viimased kaks aastat mu praeguses töökohas, keeleõppematerjalide poes Allecto AS on õpetanud korrektsust ja ametlikumat suhtlemislaadi. Võtame tellimusi vastu kirjalikult ja suuliselt – mõlemal juhul tuleb olla täpne kirjutaja ja suhtleja, et klient olgu ta lapsevanem või õpetaja saaks kätte omasoovitud materjalid. Minu ametlikumast kirjalaadist ja oskusest suhelda pedagoogidega võib muuseumis kasu olla.
 

Kommentaare ei ole: