Proovikivi

Nii see käib. Minemine ja jäämine. Seismine keset vana tuba. Isaga pea kaks tundi telefonis rääkimine. Ootamine. Kadumine. Kaotamine. Ladumine ja laotamine. Inimene. Loom. Koer - kelle ma tagaselga nimetan pontuks. Pöff - juba tollest esimesest Tallinna-aastast - 2003. eksole, siiani tähtis kulduurasündmus. Kes oleks muidugi kolmteist aastat tagasi arvand, et ma istun õhtuti voodil ja suudlen kuldlokilist lühifilmide festivali kunstilise programmi valijat kuklasse. Elu lihtsalt on selline - pooleldi utoopiline. Asjad ei lähe alati, nii nagu ma tahan ja mina ka ei lähe alati nii nagu peab - lonkan ja puhisen, nagu vana katkiste hammastega hobune. Küsin haldjatelt nõu ja kirjutan iseendale ettekirjutusi sellest, mida peab tegema ja mida võib teha ja mis homme tuleb ja mida võiks veel mingi päev teha. Lõpptulemusena on asjad ikkagi natuke teistmoodi, kui nad varem olid ja mina olen ka muutunud nende asjade pärast või just nende samade asjade kiuste.

Minemine ja jäämine. Olemine ja olematukskulumine.

Aga jah.

Tahtsin veel kilgata, et minu lemmikfilmid siis Pöffi aegu:

1) "Põhiseaduse alusel" - Horvaatia lugu ajalooõpetajast transvestiidist, kes nutab õhtuti imeilusas kleidis oma armsat kaasat Bobot taga. Ikka Boriss ja ikka flöödimängija, kes kõrivähist katkisena ära suri. Ja siis selle õnnetu maha jättis. Kohal kogelev stsenarist, kes tahtis hirmsasti rääkida, kuidas ta queeridest filmi tahtis teha.

2) "Lahutamatud" - imeilusatest siiamikaksikutest tüdrukut, kes avastavad, et neid saab lahti lõigata, et nad polegi külahullud, kes elu lõpuni teisega kokku on seotud. Kohal imeilusad laulvad itaallannad.

3) "Caina" - laibaäraviskaja-naine, kes hoiab rannad puhtad moslemitest ja aafriklastest - seni kuni tema juurde pöördub üks seesama immigrant, kelle vastu tekib tal omast arust absurdne loomalik iha. Kohal kogu itaaliakeelne kamp otse Napolist.

4) "Idapoolne bisniss" - kui Cervantes oleks saanud tänapäeval filmi teha oma kangelasest Don Quijotest, siis täpselt selline ta olekski välja näinud, nagu Constantin Puscasu, kõhetu prillidega ja rasvaste juustega veider laulukoorisell, ja tema armas Sancha Panzo oleks välja näinud nagu Ion Sapdaru, ümmargune veidra olemisega tegelinski, kes  tahab süüa ja raha teenida võimalikult kiiresti.