Olukordade mitmetähenduslikkus. Miskipärast suudan ärrituda kõige lihtsamini oma elukaaslase peale ja reageerida ja probleeme lahendada. Aga töö juures - ei oska õigel ajal karjatada, et me ei saa. Meil pole võimalik. Raha on vajalik. Kannatavad kondid, närvid ja veel miski. Eneseväärikus? Mulle ei meeldi juba pikemat aega muretseda, karta, tunda ennast süüdi. Aga nagu vana tont kunagi - ma teen seda, kui mitte avalikult, siis salalikult. Salalik olla on paha. Ja nüüd aeglaselt maksab see mulle kätte. Ma ei ole kaks ööd normaalselt magada saanud, kui ma lähen närvi, siis ma oksendan. Ma kardan pidevalt, et midagi on kuskil tegemata, siis tuleb muidugi välja, et palju asju on tegemata. Isa ütleb, et egas midagi. Egas midagi!
Solvumine on ikka üks ülimõttetu tegevus. Kogud ja kogud - kuni ühel hetkel lahvatab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar