Sõbrad

 Ega midagi polegi muutunud

Ainult kell tiksub teisiti

Süda tuksub teisiti

Ja mina olen väsinum

Ja õnnelikum ja hallipäisem 

Kui aasta tagasi

Sa jäid mu sisse pidama

Nii nagu ei keegi teine

Kunagi enne sind

Peatasid hetkeks aja

Olin laps, kes muudkui rääkis

Kõigile oma surnud vanemast

Kellelegi ei läinud korda

Sina nutsid koos minuga

Ja korraga sain ma aru

Et mulle ka ei lähe korda

Juba pikemat aega

Pole vanaema mulle korda läinud

Aga kuna mitte keegi

Mitte kunagi polnud nutnud

Minu pärast

Võtnud aega et süveneda

Millessegi millel tegelikult pole tähtsust

Vanaema läks alati edasi

Jultunult, julgelt, haruharva

Nuttes kord esimese mehe surma pärast

Siis teise mehe surma pärast

Siis tütre surma pärast

See ei läinud talle korda

Või läks nii palju

Et muutis ta nii tugevaks 

Ja julgeks ja teistsuguseks

Mitte kunagi uhkeks

Vaid töökaks ja tubliks ja kokkuhoidlikuks

Ja sina lihtsalt tulid 

Ja tuletasid teda minusse

Tilgutasid tema jõudu minusse

Isegi kõige raskemal hetkel

Sind südamest vihates

Ei ole ma tahtnud sinust päriselt ilma jääda

Isegi kompsusid kokku korjates

Hinges maru millist polnud tundnud

Tükimat aega

Isegi siis lootsin et

Ja võib-olla sa ei olegi kõik see

Mida olen lootnud

Aga sa oled mulle tagasi andnud mu enda

Mitte leina varjus kõndiva tüdruku

Keda keegi ei armastanud

Sa lihtsalt raputasid mu lahti vanadest räbalatest

Igaühel võiks olla keegi, kes seda teeb

Haiget on nii lihtne saada

Ja oma valus peesitada 

Ohkuilihtne

Ohkuiabsurdseltlihtne

Aga on vähe sõpru

Kes mind niimoodi kaasa elades 

Endasse tagasi on toonud

Mu kallis, mu armas

Nii lihtne on pugeda kurbusse peitu

Nii nii nii lihtne

Aitäh et oled

Suurem, targem, ilusam, parem, 

Kui ma oodanud oleks osata

Aitäh et oled sõber, mees, isa mu pojale