Hommikul kirjutasin kõik sõnad, mida ma ei tea, hra Brodski luulekogust eraldi vihikusse. Kolisidki vene keele vihikusse. Ja siis hakkasin neid lugema. Nii naljakas on. See on nagu oleks endale kogemata saba kasvatanud lisasilma kuklasse või lisakäe või midagi. Nüüd loen teisi raamatuid ja mõtlen, et ahah, see kõlaks vene keeles kui saatuse võõraslaps ja see omakorda dosug. Igal juhul on tal palju taimi, pinnamoodustisi, linde ja kalu. Maailm on kohe teistsugune ja keelekam. Ahjaa... Benjamin Pradot loen ka.
Parim lause: "Tal tuli raha hankida ja osta maja, sest ükssarvikut ju talli ei pane." (lk 40, "Lumes on tühjus")
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar