Krampus ja inimesed, kelles tunnen ära karakterid

Ma ei oleks elu sees arvanud, et õudukad võivad nii naljakad olla. Ja inspireerivad. Täna tekkis pärast "Krampuse" filmi vaatamist tahtmine kirjutada. See süvenes, kui me kambakesti Postimaja Rimisse sattusime ja mulle kõikvõimalikke erinevaid inimesi vastu jalutas. Siuhke tunne oli, et kõigist neist võinuks kirjutada põhjaliku loo, eriti hirmus oli see olukorras, kus ma tundsin ära ühe müüja ja teatasin talle hästi rahulikult, et tore Teid näha. Ja mul tõesti oli tore teda näha. Abielusõrmusega meesklienditeenindaja tekitab alateadlikku respekti. Murrab neid tavalisi teadaolevaid piire ja olemisi. Ja just sellisel veidral moel jõudsime täna ka Micheal Cooney "Jack Frosti" vaadata. Filmis oli lisaks mõrtsukalikule lumememmele palju koomilisi karaktereid. Ja mis seal salata kolme juhmi politseinikku, nende alalõuga fikseeriv kaamera. mis passis filmi veel muudki põnevat lisaks kunstlumele ja veidratele tegelastele.