Käisime täna Merineitsis Tohverit passimas. Mõni meist oli üsna kuri - noh, mina ei olnud. Mina mõtlesin, et kuidas luua tegelast, kes täiesti normaalse jutu sisse suudab poetada lauseid, mis panevad kulmu kortsutama. Selles mõttes, et selliseid inimesi ikka on. Kuulad, kuulad, kuulad, kuulad - kõik tundub täitsa okei olevat, aga korraga suudab siuhkse lausega välja tulla, et hoiad kahe käega peast kinni ja mõtled, et midakuradit. Ja siis jälle - räägib jumala normaalset juttu - ja korraga JÄLLE.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar