Loen aina Palmeri "Küsimise kunsti" ja olen segaduses. Ses mõttes. Pagan. Kurat võtaks. Ta on ju mina. Lihtsalt mul pole julgust minna tänavale pruuti tegema. Aga muidu? Totaalne Katrina Helstein. Karvaste kaenlaalustega ja julge silmavaatega - või noh ideaalmina. Mina ei julgeks nii palju asju teha, nagu tema julgeb. Mu töökaaslane - see kontoriosas töötav - arvab, et tegu on hüsteerikuga. Tõenäoliselt. Ega ma ei julge vastu vaielda. Julgus minna läbi teatavate piiride, mis meid kammmitsevad, ümbritsevad, suunavad kuidagi käituma iseloomustab ilmselt Palmerit päris kenasti. Omas kummastavas lapsemeelsuses mõjub ta ebareaalsena või igavese teismelisena või antivananeva julgustükina elusast peast.
*
Interneti enimvihatud Amanda Palmer.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar