Mater i aal ne

Mater - kõlab küll jah, nõnda nagu oleks paras materdamine kuskil käimas. Loen praegu Nancy Hustoni "Loomispäevikut" ja mater ehk vene keeli ametlikumalt ema, või inglise keeli mother või saksa keeli Mutter. Mama - mat, mother - mom, Mutter - Mutti. Kõik oleks nagu kuidagi seotud matteriga ehk ainesega - eks minagi ole kartnud ja karda siiani - ainest, ses mõttes on lausa hirmuäratav, kuidas olme võib pea kohale tekitada mustmiljon pilve ja ebamugavustunnet. Me siin nüüd hoidume natuke koristamast ja õiendamast. Mina olen väsinud ja õnnelik ja natuke segaduses korraga. Sinikatega põlvedel ja valutava peaga - eile olin selline. Tunne on veider ja valus korraga. Loen Bataille´i suhetest Laure´iga, kes jõi ilmselgelt liiga palju, et vastu pidada mehe tempos. Minagi joon - selg valutab - käed valutavad - pea valutab. Vana olen. Noor olen. Kogu aeg olen. Kirjutada tahan. Vaikida tahan. Minus esinev mateeria kaldub laulma - vaikust ja pühendumust korraga.