Mõnikord tundub elu täiuslik. Ise ka ei tea täpselt miks või kuidas. Inimesed astuvad sellesse sisse ja nad on just need inimesed, keda oli vaja. Või kes võisid mind rõõmsaks teha. Või kes muutsid mu maailma helgemaks. Eile käisime REaDis. Maaja Hallik on loonud imelise kohvik-pood-esinemiskoha. Midagi, mis minagi looks, kui ainult teaks, et inimesed nii ilusad võivad olla.
Jessy James LaFleur - esines seal viie palaga, millest üks oli armastusluuletus minule. Seda teatud erksust, mis sellest võimsast ja ilusast naisest välja lendas, oli naljakas kogeda. Aga luuletuse tegi ta mulle koha peal ja ilmselt karistuseks minu ilmselge vaimustuse-segadusehetke pärast. Mõistatasime õnnetult Henrykuga tema nime õigekirja ise ninapidi i-phone-is. Jessy luges samal ajal igatsusluulet vihmale. Küllaltki segav nimesegadus lõppes minu valge veini krooksatusega. Täiesti täiesti täiesti - preili Fiona ja Shreki tunne tekkis.
Seepeale küsis Jessy minu käest, et kas mul on probleem. Ja mina vastasin, et ei ole, või tegelikult, on ikka. Kuidas Jessy kirjutatakse? Ja pärast seda tuligi armastusluuletus. Intensiivsus on vist selle nimi, kui kellelegi liigkaua silma põrnitsetakse. Aga ju ma pidin tema shou juurde käima. See oli tore. See käimine ja šou . Henryk võttis armastusluuletuse linti ka. Võib-olla eksponeerin ka oma blogis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar