07 august 2016

Vikerkaar, Aet Annist ja Silvia Urgas

Mõnikord on nii hea üksi raamatuid lugeda. Inglise keeli, eesti keeli - ingli keeli, elu keeli. Viimne Vikerkaar tekitab väga mitmetahulisi mõtteid või siis vaikust. Seda piinlikku, kus inimesed vaatavad paremale ja vasemale. Ei-ei. Mina ei vaata. Põnev on. Aus on. Hirmus on. Alati on. Kui räägitakse, millestki mida ei teadvustata. Vajadust lüüa jalg maha ja öelda, mismoodi asjad peavad käima. Juba mõnda aega ei kuulu ma vallaliste või töötute hulka. Lihtsalt ei kuulu. Võin kuuluma hakata. Elus pole miski eales lõplik ega ka mitte igavene. Nii lihtsalt on. Ausalt. Kõrgharitud. Jaa. Sellesse piirkonda ma kuulun. Isegi - imestan nüüd juba päris põhjalikult, isegi elukaaslane on. On-on. Seega - mitte mingit vaikust ja vakatust vaid täiuslik püüd jõuda lõpuks ikka maale, nende inimeste juurde, kellele läheb korda, kellega tuleb koos olla. Igal juhul üks põnevamaid tekste on Aet Annisti pendelmigrantidest, mis kuidagi hirmsal-vähem-hirmsal kombel läeb kokku Andra Teede nendinguga või siis retsenseeringuga Silvia Urgase viimasest või siis tuleb öelda esimisest luulekogust "Siht/Koht". Teede väidab, et Urgas kirjeldab sisuliselt sisemigranti, kellel on kõige tähendusrikkam suhe arvuti ja telekaga. Kuu aega tagasi käisin imelise Jessie LaFleuri luulelugemisel ja temagi etteheide on, et inimesed vahtige vähem sarju. Migrandid me kõik, kes me ei suuda siduda ennast ümbritsevaga ja kes me otsime vahendeid, neid aga leidmata, tundume endale kadunud ja kaotatud ekraanidesse, Soome, ära. Meie. Selleks, et pea olema Tartu ülikooli 1990ndatel sündinud tudeng, kellele meeldivad hirmsasti hipsterimülkad-urkad. Selleks peab lihtsalt olema ennast välisega mittesiduv täiskasvanud inimene, kes tegeleb ainult enda elushoidmisega, omamata mitte ühtki kapitali - ei rahalist, etnilist, emotsionaalset - ainult iseennast. See on hirmus. Ja see on omamoodi ka ilus. Vaba. Jõhker. Üksildane. Tavaliselt - sõidetakse sellise antisotsiaalse, antirahalise, antietnilise kapitaliga Soome, Saksamaale. Ära.

Ja nii ongi.

Kommentaare ei ole: