Tekstide määratlemine võtab aega. Minu määratlemine ka. Saavutada vaikus on suur asi. Saavutada rahu on veel suurem. Selja taga on hullumeelne nädal, mille sisse on õnneks mässitud mõned Pöffi filmid. Üks reklamatsioon. Kindlasti olete olnud olukorras, kus keegi teatab teile nagu muuseas, et reklamatsiooni palun esitada läbi vastava webi-segmendi. Mina nüüd olen olnud. Ja ma ei ole vist nii kurjaks tükk aega saanud. Minu eesti filoloogsus lööb haruharva välja. See on nagu niitidega kinnitatud mu vaikuse ja ebaluse külge. Jah, ma ei ole suurem osa ajast kindel, et kõik, mis ma kirjutan - toimib. Aga igal juhul on mind ilmselt suurest bürokraatiast eemale hoitud. Ilmselt. Ja ma ei ole päris reklamatsiooni kaebuse asemele kirjutanud. Ühelt poolt sellepärast, et ma ei tunne majandustermineid nagu oma paremat kätt (anglitsism, eksole), teisalt poolt ma tean, et ka teisel pool arvutit on inimene, mitte prõmmiv mootorpaat või kassikaka.
Aga jah. Sellised emotsioonid logistiku töösfäärist, millega poleks kohe kuidagi osanud arvestada, ütleme aasta tagasi, sest eraisikud võivad olla meilis äärmiselt väheinformatiivsed, aga miskipärast eeldavad nemad ka, et mina olen inimene. Kuigi mõnikord võib see osutuda umbes selliseks inimeseks nagu oleksin endiselt Apollos klienditeenindaja ja keegi tegelikult täiesti tundmatu inimene tuleks ja ostaks minult enda valitud raamatut. Aga olukord on tsipa teine. Tavaliselt olen ma teisel pool arvutit ja saan kogu informatsiooni kätte tükikaupa. Teate, kui nõme on saada kirja Alinalt, kellel ongi üksainuke nimi, ja kes tahabki tellida raamatuid, või Piret Piretilt või Silvi Sahvrilt, kes iga mõne aja tagant teatab, et see ei ole ta pärisnimi. No ma saan aru, et ennast tuleb ikka internetiliselt kaitsta, aga ma äkki tahaks aru saada ka seda, et kellele ja kuidas ma ühe või teise raamatu saadan. Minul on kah oma kohustused täita.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar