Juhtumisi on mul kodus väga äge punane raadio

Mulle meeldib venekeelne raadio. Seal on kõike, alates ülivenemeelsetest ajaloosaadetest, lõpetades ülikirjanduslike saadetega ja vahepeal, hommikuti on seal väga huvitavad lood sellest, kuidas gaana ja nigeeria poisid tüssasid hiinlasi esinedes vene nimede alt loomulikult nigeeria kirjades, kasseerides sisse tuhandeid dollareid. Jaa. Lubades selle eest nii maagaasi kui naftat Venemaalt. Teadagi, millega selline ettevõtmine lõppes: nii nigeerlastele kui ka vene äridele Hiinas.

Jess! Kahjurõõm on ju eestlase kõige suurem rõõm.

Siis räägiti ühest kenast Kirovi lihakombinaadist, kus ühel ilusal päeval paar nädalat enne jõule otsustasid lihatehnoloog ja koristaja, et neil on jõuludeks rohkem liha vaja kui tavaliselt. Et mööduda valvurist lihadega, pidid nad lihatükid mähkima ümber oma keha. Ja sellega nad siis olidki ametis - sealsamas, vorstikesed roietele, ja mõni tissi alla ja peale. Neile sattus aga peale kombinaadi omanik, kes tuli paberitele järele. Just sellele protsessile, et vorstikesed tissi alla ja peale. Ja teadagi, millega selline asi lõpeb. Peale viitkend aastat töötamist nende teeneid enam ei vajatud.

Aga naljakas on see ikkagi - see vorstikesed roietele protsessi ettekujutamine.

Jaa.

Aga, mis ma selle kõigega öelda tahan: seda, et mulle meeldib inimeste initsiatiiv ja jaburus. Tekitab tunde, et nad on õnnelikud ja toredad. Nagu vahel minagi. Ja Märten Rattasepp sai Marie Underi stipi endale. Tubli poiss. Andekas ka.

Ahjaa:

Jõulud: